Pärast esmaseid väärteomenetluse käigus tehtud toiminguid selgus, et Umbusi jõe reostus on osutunud esialgu hinnatust suuremaks. Kuna keskkonda on kahjustatud olulisel määral, alustas Keskkonnaamet reostuse allika ja põhjuste väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse ja seda juhib Lõuna Ringkonnaprokuratuur.

"Kriminaalmenetluse käigus soovime põhjalikult uurida ja välja selgitada kõik selle juhtumi asjaolud, mis viisid Umbusi jõe reostamiseni. Samuti selgitame koostöös prokuratuuriga välja tekitatud kahju ulatuse. Eesti loodus võib teatud tingimuste kokkulangemisel olla väga haavatav - seetõttu paneme looduskeskkonnas tegutsevatele ettevõtetele südamele, et nad vaataksid üle kõik oma tööprotsessid, riskid ning nende maandamisabinõud. Selleks, et sääraseid juhtumeid edaspidi ennetada, peavad selleks kasutatavad meetmed olema asjakohased," rõhutas Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Keskkonnaamet alustas kriminaalmenetluse karistusseadustiku § 365 lg 1'1 järgi, mis käsitleb juhtunut kui keskkonnasaastamist ettevaatamatusest.

Keskkonnaameti peadirektori sõnul on Umbusi jões oluline teha ka põhjalik ekspertiis. "Keskkonnavastutuse seaduse alusel selgitame välja reostuse mõju Umbusi jõe vee kvaliteedile ning vee-elustikule. Selle põhjal seame kohustused loodusele tekitatud kahju heastamiseks. Keskkonnaameti eesmärk on veekogu ja selle elustiku võimalikult kiire taastamine," sõnas Rainer Vakra.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas selgitas, et kriminaalmenetluses selgitatakse välja Umbusi jõele tekitatud kahju ning selle põhjustaja ja ulatus. Süüdimõistmisel võib kohus teo toimepanijale mõista rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Lisaks tuleb kahju põhjustajal looduskeskkonnale tekitatud kahju heastada.