Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri
Väetisetonnid sadamates ootavad lahendust
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on inimeste ohutuse tagamiseks vaja lahendust 69 000 tonni väetise kasutamiseks, mis Venemaale ja Valgevenele kohaldatud sanktsioonide tõttu seisab juba kevadest saadik Eesti sadamates
"Kevadel viljad võrsusid hästi, kuna polnud liiga palav ja kuigi taliviljadest kõik põllud ei talvitunud korralikult, andis niiske kevad sealgi taimevõrsetele hoogu juurde ja olukorraga võib nüüd rahul olla,"
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et tuleb igati tunnustada Eesti Vabariigi kiiret ja tõhusat sanktsioonide kohaldamist Venemaale ja Valgevenele. "Eesti on igati seisnud selle eest, et Vene agressioon Ukrainas lõppeks ja sanktsioonid on üks osa vajalikust taktikast. Paraku tuleb meil mõelda ka sellele, et mingi osa sanktsioneeritud kaupadest on juba Eestisse jõudnud. Muuga ja Sillamäe sadamates seisev lämmastikväetis, vastavalt 12 000 t ja 57 000 t, võib ühel hetkel muutuda üliohtlikuks keskkonnale ja ohustada inimesi, mistõttu on ratsionaalse lahenduse leidmine vältimatu," sõnas ta.
Põllumajanduskoda märgib majandusministrile ja maaeluministrile saadetud pöördumises, et Eesti elanike ohutuse tagamiseks on mõistlik Sillamäel ja Muugal ladustatud ammooniumnitraat võimalikult kiiresti sadamatest ära toimetada. Ühena võimalikest lahendustest, mida teha 69 000 tonni ammooniumnitraadiga, on selle koguse riigistamine ja turuhinnaga müük meie põllumajandusettevõtetele.
Kuigi Eesti suurimad väetisemüüjad on kontsernisiseselt kehtestanud reeglid, et Venemaa ja Valgevene päritolu väetisega ei kaubelda, on ettevõtjad valmis elanikkonna ohutuse tagamise nimel tegema ka teatavaid möönduseid. Juhul kui Muugal ja Sillamäel olev väetis riigistatakse on selle realiseerimine Eesti turul käitlejate hinnangul lihtsam. Riigi omandis oleva kauba puhul on väetis võimalik maha müüa nt enampakkumise vormis.
Selleks, et vähemasti ühte osa sadamates seisvast väetisest saaks kasutada juba sellel sügisel külvatavate taliviljade väetamiseks, on otsust väetise edasise saatuse osas vaja võimalikult kiiresti.
Roomet Sõrmus: toiduainete käibemaksu langetamine annaks tarbijale olulise võidu
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles toiduainete käibemaksu teemat kommenteerides, et enamikes EL liikmeriikides on toidule kehtestatud madalam käibemaksumäär. "Oleme korduvalt teinud ettepanekut langetada põhitoiduainete käibemaksumäära, kuid kahjuks pole sellega ükski varasem valitsus arvestanud," sõnas Sõrmus.
Roomet Sõrmus ütles, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pooldab põhitoiduainete käibemaksumäära langetamist sarnaselt enamuse teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kus toiduainetele rakendatakse soodsamat käibemaksumäära. "ELis ei rakenda toidule soodsamat maksumäära lisaks Eestile vaid kolm liikmesriiki. Peame käibemaksumäära langetamist oluliseks eriti nüüd, kus toiduainete hinnad on kiiresti kasvanud ja võivad veelgi tõusta. Põllumajanduskoda on läbi aastate korduvalt teinud ettepaneku põhitoiduainete käibemaksumäära langetamiseks, kuid kahjuks pole sellega ükski varasem valitsus arvestanud," tõdes ta.
Sõrmus juhtis tähelepanu asjaolule, et toit moodustab Eesti leibkondade eelarves kõige suurema osa, statistikaameti andmeil on toidule kulunud 21% väljaminekutest. "Tarbijahinnaindeks tõusis juunis aasta varasemaga võrreldes 22 protsenti, sealjuures toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hind üle 19%. See paneb tarbijad tõsise surve alla ja sunnib tarbimisotsuseid üha hoolikamalt kaaluma," selgitas koja juhatuse esimees. "Paraku tähendab see ka, et tarbija hakkab eelistama odavamat toitu, mis tihtilugu on kas imporditud või madalama kvaliteediga. Näiteks lihatoodete puhul teeb ligi 45% ostjatest valiku ainult ja ainult hinna põhjal. Nende jaoks on kauba päritolu ja ülejäänud parameetrid teisejärgulised."
Ta lisas, et kuna jaeketid ostavad sisse võimalikult soodsa hinnaga kaupa ja imporditud toidu hinnatase on paljudel juhtudel madalam kui Eestis, siis võib eeldada, et import siinse kiire inflatsiooni tingimustes ainult suureneb. See aga mõjutab nii kohalike ettevõtete ja tarbijate hakkama saamist, tervislikust toitumisest ja muudest teguritest rääkimata.
Sõrmus tõi välja, et eestlased eelistavad küll kodumaist toitu, kuid on samas väga hinnatundlikud. "Konjunktuuriinstituudi toidukaupade ostueelistusi ja hoiakuid käsitlev 2020. aasta uuring toob välja hinnatundlikkuse olulisuse - 50% vastanutest pidas hinda väga tähtsaks. Kodumaisust pidas toidu ostuotsuse tegemisel väga oluliseks 33% vastanuist. Kodumaist päritolu toitu eelistas 2020. aastal osta 74% vastanutest. Uuring toob välja, et kodumaise toidukauba eest ei olda enamasti nõus maksma kõrgemat hinda võrreldes importtoiduga. Lisaks ei saa paljud pered niigi soovikohast toitu endale lihtsalt lubada," selgitas Sõrmus tarbijavalikute tagamaid.
Euroopa üks kõrgemaid
Eesti on samal ajal Euroopas üks väheseid riike, kus toidule ei kehti madalamat käibemaksu. Veelgi enam, Eestis on toidukaupade käibemaksumäär Euroopas lausa üks kõrgemaid.
Rohkem lugeda saab EPKK lehelt.
Avatud talude päev on kummardus maaelule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus ütles, et Avatud talude päev on rohkem kui pilguheit ellu, kuidas toimetab ja toob toidu meie lauale üks talu või põllumajandusettevõte. "See on talude ja toidutootjate märkamise ja tunnustamise päev. Päev, kus me tõstame fookusesse meie toidulaua katjad, kes igapäevaselt teevad vastutustundlikult ja täie pühendumisega oma tööd," sõnas Sõrmus Avatud talude päeva avaüritusel Pajumäe talus.
Roomet Sõrmus märkis, et eriti tore on iga aasta aina rohkem näha lastega peresid, kes võtavad suvel selle aja, et tulla uudistama, kuidas tegelikult valmib või, juust, piim ja millest tehakse leiba ja saia või vaadatakse seda kuidas elatakse maal ja kasvatatakse loomi. "Võib-olla saab just siit alguse mõne lapse või noore armastus ja huvi maaelu vastu ja nad seavad aastakümnete pärast oma sammud maale, et võtta vastu oma elu väljakutsed või valivad elukutse, mis on seotud põllumajanduse ja toidutootmisega," avaldas Sõrmus lootust. "Tahangi siinkohal tänada Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusuuringute Keskust, kes on avatud talude päeva korraldamist usinasti eest vedanud ja aidanud tuua maaelu rohkem lähedale ja arusaadavaks neile inimestele, kelle elu ja töö igapäevaselt loomade ja taimede kasvatamisega kokku ei puutu."
Sõrmus ütles, et ajal, kus sõjasündmused iga päev meie inforuumi täidavad ja kus näeme südamevaluga pilte Ukrainas põlevatest viljapõldudest ning oleme tunnistajaks Venemaa jõhkrale käitumisele, mis seab ohtu paljude maailma riikide toidujulgeoleku, räägime ka Eestis veelgi rohkem kodumaise toidutootmise tähtsusest.
"Kasutusele on tulnud väljend - varustuskindlus. Oleme hakanud mõtlema sellele, et toidu jõudmine poelettideni sõltub paljudest asjaoludest ja välismaised tarneahelad ei olegi nii töökindlad nagu oleme arvanud. Oleme mõistnud, et aina rohkem peame saama olla kindlad oma tootjatele ja eestimaisele toidule," kinnitas Sõrmus. "Senikaua kui võrsub vili meie põldudel ja piima annavad meie oma lehmad, ei pea me puudust kartma. Aga see kõik pole iseenesest mõistetav, just praeguses majandusolukorras, mil põllumajandustootjad seisavad silmitsi enneolematute väljakutsetega, vajavad nad Eesti inimeste poolehoidu, et tarbijad tõstaksid toidukorvi vaatamata suurele hinnatõusule jätkuvalt ennekõike kodumaist toitu."
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehelt.
Koja konverentsid ja seminarid
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Pärnu mnt 141 Tallinn 11314
www.epkk.ee
Telefon: 6009349
E-post: info@epkk.ee
Allikas: EPKK uudiskiri
