Äsja andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Tallinna Botaanikaaias toimuval looduskaitsekuu avaüritusel üle tänavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Järjekorras juba 19. preemia laureaadiks valis komisjon teeneka mullateadlase ja bioloogiadoktori akadeemik Loit Reintami.

“Ei ole kahtlust, et akadeemik Loit Reintam on Eesti parim muldade tundja ja tulemuslikum kaitsja,” põhjendas valikut Kumari-nimelise preemia määramise komisjoni tööd juhtinud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Uno Veering. “Lisaks sellele, et ta on väsimatult propageerinud mulda kui esmatähtsat loodusvara, on Reintam ka Eesti üks teenekamaid ökolooge ja looduskaitsjaid.”

Kauaaegne Eesti Maaülikooli õppejõud (100 semestrit õppejõuametit!) Loit Reintam on tuhandetele tudengitele õpetanud mullateadust, mullageograafiat, muldade kaardistamist ja hindamist, ökoloogiat, keskkonna- ja looduskaitset. Ta on olnud agronoomiateaduskonna dekaan, mullateaduse ja agrokeemia kateedri juhataja, ökoloogia ja agrokeemia õppetooli juhataja, mullateaduse ja agrokeemia instituudi professor. Praegu on Loit Reintam küll pensionil, kuid jätkab aktiivset teadustegevust, olles ka TA looduskaitse komisjoni liige.

Loit Reintami panus looduskaitsjana on samuti suur. Tema populaarteaduslikud ja publitsistlikud artiklid on avardanud lugejate silmaringi loodusväärtuste hindamisel. Reintam oli 1989. aasta looduskaitsekuu, mille teema oli maa ja mulla kaitse, peamine initsiaator. 1987. aastal korraldas ta Eerik Kumari 75. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäeva mullakaitse probleemidest. Eestimaa hea tundjana pakuvad tema juhitud õppesõidud palju teadmisi metsast, kodu- ja kultuuriloost. Kolleegid hindavad teda kui äärmiselt täpset ja korrektset meest, kes on oma tööd teinud sama aateliselt ning põhimõttekindlalt nagu Eerik Kumari.

“Kaheksa esitatud kandidaadi hulgast oli Loit Reintam kõige väärilisem Eerik Kumari looduskaitsepreemia kandidaat,” kinnitas Veering.

Keskkonnaministeerium on looduskaitsekuu raames Eerik Kumari nimelist preemiat välja andnud alates 1989. aastast. Preemia eesmärgiks on isikute ja asutuste tööde esiletõstmine looduslike koosluste, liikide ja üksikobjektide kaitsel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel ja propageerimisel. Esimese preemia sai Fred Jüssi, möödunud aastal tunnustati pikaajalise looduskaitselise tegevuse ning aktiivse lindude kaitsmise, uurimise ja tutvustamise populariseerimise eest Tiit Randlat.

Eerik Kumari (1912*1984) oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele alusepanijat.

Eerik Kumari preemia suurus on 30 000 krooni.

Preemia saanud:
1. Fred Jüssi (1989), loodusfotograaf, loodusteemaliste saadete autor
2. Aare Mäemets (1990), järveuurija
3. Rein Maran (1991), loodusfilmide autor
4. Viktor Masing (1992), loodushoiu ja loodusteaduste propageerija, TÜ professor
5. Mari Reitalu (1993), botaanik, looduskaitseametnik
6. Madis Aruja (1994), tunnustatud looduskaitsetegelane
7. Ilse ja Lemming Rootsmäe (1995), Tartu meedikud-looduseuurijad
8. Arvi Järvekülg, Linda Metsaorg (1996), jõgedeuurija ja tunnustatud bioloogiaõpetaja
9. Hella Kink, Juhan Lepasaar (1997), tuntud hüdrogeoloog ja looduselugude autor
10. Vaike Hang, Anto Raukas (1998), LK sekretär ja tuntud geoloog, akadeemik
11. Vilju Lilleleht (1999), E. Kumari õpilane, tuntud ornitoloog
12. Veljo Ranniku (2000), teeneline looduskaitsja
13. Ann Marvet (2001), Eesti Looduse kauaaegne toimetaja
14. Edgar Valter (2002), kunstnik ja kirjanik
15. Jaan Eilart (2003), kultuuriloolane, looduskaitsetegelane
16. Tiit Leito (2004), loodusfotograaf, loodusraamatute autor, looduskaitsja
17. Enn-Aavo Pirrus (2005), geoloog
18. Tiit Randla (2006), teeneline looduskaitsja, ornitoloog