Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu uudised (2022-07-20 09:05:51)

Riigikogu võttis vastu 12 seadust

Riigikogu kuulas tänasel erakorralisel istungjärgul ära valitsuse vahetuse tõttu Riigikogu uuteks liikmeks asunute ametivanded, valis erakorraliselt uued aseesimehed ning võttis vastu 12 seadust.

Istungi algul andsid ametivande Toomas Jürgenstein ja Reili Rand, kes selles koosseisus polnud varem ametivannet andnud.

Riigikogu valis aseesimehed

Riigikogu valis esimeseks aseesimeheks Helir-Valdor Seederi ja teiseks aseesimeheks Martin Helme. Seederi esitas aseesimehe kandidaadiks Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul ning Helme kandidatuuri seadis üles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluv Siim Pohlak.

Salajasel hääletusel toetas Seederit 46 ja Helmet 35 Riigikogu liiget. Kehtetuid sedeleid, kus ei olnud märgistatud ühtki nime, oli kolm. Kokku osales aseesimeeste valimisel 84 Riigikogu liiget.

Riigikogu aseesimeeste erakorralise valimise tingis Riigikogu senise aseesimehe, uue valitsuse kaitseministriks saanud Hanno Pevkuri tagasiastumine eelmise nädala reedel. Seaduse kohaselt valitakse aseesimehed samaaegselt. Riigikogu esimehena jätkab Jüri Ratas.

Riigikogu võttis vastu 12 seadust

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (596 SE), mille eesmärk on tagada Eesti gaasisüsteemi vastupidavus gaasivarustuse pikaajalise katkestuse korral. Seadusega luuakse regulatsioon gaasisüsteemi toimepidevuse tagamiseks ning strateegilise gaasivaru hoiustamisega seotud kulude katmiseks. Seaduse kohaselt kaetakse gaasivaru halduskulud bilansihalduritelt kogutava varumaksemääraga alates 1. maist 2023. Esimese aasta hoiustamise kulud kaetakse riigieelarvest.

Seadusega täpsustatakse ka LNG terminali kasutustingimuste ja tariifide arvutamise metoodika kooskõlastamise kohustust, sealhulgas lisatakse konkurentsiseadusesse regulatsioon LNG-terminali halduri kohustuse kohta panustada reguleeritava isikuna Konkurentsiameti eelarvesse.

Lisaks panevad muudatused alates järgmise aasta 1. juulist tuuleelektrijaamade rajajatele kohustuse maksta omavalitsusele ja kohalikele elanikele tasu, et soodustada taastuvenergia tootmist. Muudatuse kohaselt hakkavad kuni kuue kuu alampalga suurust tasu saama maismaatuulikust kuni kolme kilomeetri kaugusel elavad inimesed. Meretuuleparkide puhul saab valemi järgi arvutatavat tasu omavalitsus, kelle rannajoonele on park lähemal kui 20 kilomeetrit. Kalandusettevõtjad hakkavad hüvitist saama juhul, kui nende kalasaagi vähenemine on põhjustatud tuuleelektrijaamast. Juba töötavatele tuuleparkidele tuulikutasu maksmise kohustus ei laiene.

Läbirääkimistel võttis sõna Kristen Michal Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 55 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 70 häälega vastu valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse (610 SE), millega tehakse muudatused, mis võimaldavad rakendada ELi kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või jätkata hankelepingu täitmist isikuga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja.

Seadusega nähakse ette, et hankijal on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kahtluse korral täiendavaid andmeid ja tõendeid, et sanktsiooni puudumist kontrollida. Samuti muudetakse kõrvaldamise ja pakkumuse tagasilükkamise alust, hõlmates ka nii rahvusvahelised kui ka valitsuse sanktsioonid. Lisaks võimaldatakse juba sõlmitud hankelepingud, mille osalisteks on sanktsioonide subjektid, ennetähtaegselt erakorraliselt lõpetada.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse (582 SE), millega antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni ning kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Näiteks võimaldab see Eesti kodakondsuse võtta inimestelt, kes lähevad Ukrainasse Vene poolele sõdima.

Seaduse kohaselt saab valitsus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt kodakondsuse võtta ka juhul, kui inimene on süüdi mõistetud inimsusevastastes või agressioonikuritegudes.

Samas on valitsusel seaduse kohaselt õigus Eesti kodakondsust mitte ära võtta, kui inimese teenistus välisriigis ei ohusta Eesti julgeolekut, näiteks kui inimene läheb sõtta Ukraina poolele, et kaitsta Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Samas ei soovita riik Eesti kodanikel ühegi välisriigi eest sõdima minna, kuna sõjaliste konfliktide piirkonnas ei saa riik tagada Eesti kodanike kaitset.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja selle vastu hääletas 17 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse (609 SE), mis lubab omavalitsusel lõpetada rahvastikuregistris Eestist lahkunud inimese elukohaandmete kehtivuse, kui tema aadress oli kantud registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Eelnevalt peab omavalitsus kindlaks tegema, et inimene ei ela nende territooriumil ega mujal Eestis, ning tuvastama, et ka tema viibimiskoha, näiteks hoolekandeasutuse andmeid ei ole registrisse kantud.

Seletuskirja kohaselt on esinenud juhtumeid, kus omavalitsused kõhklevad, kas kanda Ukraina sõjapõgenike elukohaandmed omavalitsuse täpsusega registrisse, kuna kehtiva seaduse kohaselt pole hiljem võimalik nende kehtivust uue elukohateate esitamiseta lõpetada, isegi kui võib eeldada, et inimene on Eestist lahkunud. Seadusega antakse omavalitsustele vastav õigus, mis kehtib nii sõjapõgenike kui ka kõigi teiste kohta, kelle elukoht on registris omavalitsuse täpsusega.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 ja selle vastu oli 17 Riigikogu liiget, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Riigikogu võttis 68 häälega vastu Isamaa fraktsiooni ja valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (630 SE), mille eesmärk on tagada avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse massilise sisserände hädaolukorras, arvestades seejuures ELi ja rahvusvahelise õiguse norme ja kohtupraktikat.

Seadus näeb ette, et ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jätta massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ebaseaduslikult välispiiri ületanud välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmata ja saata ta ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi. Ebaseaduslikult üle piiri tulnud välismaalase kohene väljasaatmine on lubatud üksnes ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule ja tingimusel, et ta ei kasutanud võimalust siseneda Eestisse seaduslikult ehk avatud piiripunkti kaudu.

PPA võib seaduse kohaselt määrata kindlaks piiripunktid, kus rahvusvahelise kaitse taotlusi registreeritakse. Väljaspool neid asukohti esitatud taotluste vastuvõtmisest võib PPA hädaolukorras keelduda. Samas näeb seadus ette, et kindlaks määratud asukohas taotluse esitanud välismaalase võib ka massilise sisserände hädaolukorras ohu korral avalikule korrale või riigi julgeolekule lugeda rahvusvahelise kaitse taotlejaks. Samuti näeb seadus ette, et PPA võib välismaalase Eestisse lubada humaansetel kaalutlustel.

Muu hulgas muudab seadus paindlikumaks Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise olukorras, kui PPA ressurssidest ei piisa. Praegu saab Kaitseväge või Kaitseliitu kaasata riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse kõige kauem 30 päevaks, kuid kui muutunud julgeolekuolukorras tekib vajadus kaasamist pikendada, saab seda edaspidi teha maksimaalselt 30 päeva kaupa.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (531 SE), millega volitatakse valitsust kehtestama määrusega süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (E-ITS). Samuti reguleerib seadus küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riiklikku koordineerimiskeskuse määramist ja selle ülesannete korraldust ning määratleb riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse, selle järelevalvevolitused ning sertifitseerimisnõuete rikkumisega seotud vastutuse.

Teise lugemise eel tehtud muudatustega saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet õiguse kõrvaldada või piirata ligipääsu infoühiskonna teenuse kaudu üldsusele levitatud teabele. Teabe piiramine on lubatud üksnes juhul, kui sellega kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise päritolu, keele, usutunnistuse või muude asjaolude tõttu. Ühtlasi on infoühiskonna teenuse kaudu üldsusele levitatud teavet lubatud piirata juhul, kui teabega õhutatakse sõda või õigustatakse sõjakuritegusid. Muudatuses kitsendatakse teabe piiramise võimalust veelgi tingimusega, et vihkamisele kihutava teabe piiramine peab olema vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.

Muudatuse eesmärk on tagada siseriiklikult meetmete olemasolu, millega on võimalik piirata sõda propageerivat ja vaenu õhutavat sisu, mida kasutatakse Eesti vastu suunatud informatsioonilise mõjutustegevuse raames Eestis elavate või viibivate inimeste meelsuse kujundamiseks.

Seaduse vastuvõtmist toetas 51 ja selle vastu oli 17 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) (590 SE), mille kohaselt muudetakse ülesannete jaotust Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning korraldatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ümber valitsusasutuseks. Muudatuste eesmärk on koondada riigikaitseks vajalike varade haldamine ja riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine üheks tervikuks.

Iseseisva kaitsevõime tõhusamaks tagamiseks viiakse riigikaitse huvides määratavate koormistega seotud funktsioonid ja järelevalve tegemine Kaitseressursside Ametist ning riigikaitselise ehitise töövõime tagamisega seotud toimingud Kaitseministeeriumist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse.

Kaitseressursside Amet, mis seni tegeles riigikaitseks vajalike ressurssidega, sealhulgas riigikaitseks vajalike varade ja vahendite sundkoormamisega, korraldab edaspidi vaid inimressurssidega seotud teenuseid ja ülesandeid. Seni riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise, sealhulgas planeeringute kooskõlastamise ja maapõueseadusega seotud toiminguid teinud Kaitseministeerium keskendub seaduse kohaselt peamiselt valdkondliku poliitika kujundamisele ja võime planeerimisele. Kuna üleviidavad funktsioonid on seotud avaliku võimu teostamisega, korraldatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks.

Lisaks muudetakse seadusega paindlikumaks ja kiiremaks riigivara üleandmine või ajutisse kasutusse andmine asutusele, kes vajab seda hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või selle korraldamiseks.

Seaduse poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Riigikogu võttis 71 häälega vastu valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse (419 SE), millega muudetakse etendusasutuste rahastamine selgemaks ja paindlikumaks ning kaasajastatakse etendusasutuste tööprotsesse.

Seaduse eesmärk on paremini toetada etendusasutuste valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti. Muudatustega vähendatakse etendusasutuste kohustusi ja halduskoormust. Samas lisandub kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele kohustus avalikustada teave etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kohta erivajadustega inimestele. Seaduse muutmine mõjutab Eestis kõiki etendusasutusi, mida on umbes 50.

Selleks, et teatripiletite soetamine ei muutuks elanike jaoks keerulisemaks, toetatakse ka tulevikus etendusasutusi riigieelarvest ning seda lisaks riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele ka munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul. Teise lugemise käigus tehtud täienduste kohaselt kasutatakse etendusasutustele toetuste määramisel võrreldava ühikuna ka etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahtu, et tagada etendusasutustele määratavate toetuste omavaheline võrreldavus ühikuna. Rahastamissüsteemi täpsem kirjeldus viiakse ministri määrusesse, et regulatsiooni oleks hõlpsam ajakohasena hoida.

Veel täiendati etendusasutuste toetamise eesmärkide loetelu. Seaduse järgi on munitsipaaletendusasutuste ja eraetendusasutuse toetamise eesmärk tagada etenduskunstide valdkonna mitmekesisus ja etenduste piirkondlik kättesaadavus, millele teise lugemise käigus lisati eesmärk edendada rahvuskultuuri. Samuti lisandus menetluse käigus säte, mille kohaselt moodustab toetuse andja etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks komisjoni.

Lisaks tehti muudatus, mis võimaldab etendusasutuse juhi määrata kuni üheks aastaks konkursiväliselt, kui sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita.

Läbirääkimistel võttis sõna Üllar Saaremäe Isamaa fraktsioonist.

Riigikogu võttis 72 häälega vastu valitsuse algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse (581 SE), mille eesmärk on tõhustada kontrolli inimeste üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut ehk kellel pole sooritatud süüteo tõttu lubatud lastega töötada.

Seaduse järgi tuleb lapsega töötamise lubatavust kontrollida edaspidi töölevõtmisel, aga lisaks ka kord 12 kuu jooksul. Kontrollikohustuse süstemaatiline täitmata jätmine muutub väärteo korras karistatavaks ning juriidiline isik võib kontrolli teostamata jätmise eest saada kuni 32 000 eurot trahvi. Muudatustega saavad ka lapse seaduslikud esindajad õiguse riigilõivuvabalt päringuga kontrollida, kas näiteks lapsehoidjana tööle võetav inimene võib lastega töötada.

Samuti ajakohastatakse seadusega loetelu süütegudest, mille eest karistatud inimeste nimesid ei asendata kohtulahendites initsiaalide või tähemärkidega, ning süütegudest, mille eest karistatud inimesed ei tohi lastega töötada. Peale selle lahendatakse juriidiline takistus, mille tõttu ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli määrata inimesele, kes ei teata kohtule oma elukohta.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse (580 SE), mis täpsustab vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel paindlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu.

Muudatustega saab justiitsminister rohkem võimalusi vanglasüsteemi töö korraldamisel ning seaduses sätestatud ülesannete jaotamisel. Samuti kaasajastab seadus vangistusseaduse teenistusõiguse norme ning kaotab erisused seal, kus on otstarbekam lähtuda avaliku teenistuse seadusest.

Seaduse vastuvõtmist toetas 54 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 70 häälega vastu valitsuse algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (573 SE), millega moodustatakse valdkonnaülese ennetuse paremaks koordineerimiseks lastekaitse nõukogust, süüteoennetuse nõukogust ja uimastiennetuse valitsuskomisjonist uus valitsuskomisjon – ennetusnõukogu. Praegu on õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetus killustunud ning ressurss suunatud eelkõige riskikäitumise tagajärgedele.

Ennetusnõukogu hakkab juhtima valdkonnaülest ennetust, sealhulgas kujundama eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning korraldama ministeeriumide ja teiste partnerite ennetusalast koostööd. Nõukogu sihiks on strateegiliselt tähtsustada, seada suundi ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sealhulgas andes valitsusele nende teemade kohta nõu.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse (595 SE), mis kaasajastab valitsusega seotud regulatsioone. Seadus korrastab valitsuse liikme ametis olemise ajal kehtivaid tegevuspiiranguid ning keelab valitsuse liikmel sõnaselgelt kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ja tulundusühistu juhatusse või nõukokku.

Uue piiranguna ei tohi valitsuse liige poole aasta jooksul pärast ametist vabastamist tegutseda juhtimis- või kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui ta on oma ametiaja jooksul langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on tema juhitud ministeeriumiga lepingulised suhted.

Muudatustega ei nähta valitsuse liikmele enam ette tööandja eluruumi andmist. See asendatakse seaduse kohaselt alates 2023. aastast võimalusega saada eluasemekulude hüvitist kuni 15 protsendi ulatuses ametipalgast, juhul kui minister elab väljaspool ministeeriumi asukohaks olevat või sellega piirnevaid omavalitsusi. Seega muutub regulatsioon sarnasemaks Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamisega. Sarnasemaks muutub ka valitsuse liikme volituste lõppemisel makstava hüvitise maksmine. Seadusega täiendatakse aluseid, mil hüvitist ei maksta, ning seatakse hüvitise suurus sõltuvusse valitsuse liikmena ametis oldud ajast.

Lisaks täpsustatakse seadusega Riigikantselei ülesandeid ja muudetakse hallatavate riigiasutuste juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu oli 16 Riigikogu liiget.

Istung lõppes kell 10.50.

Istungi stenogramm

Fotod erakorralisest istungjärgust (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

 

Allikas: Riigikogu uudised

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.