Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / juuli 2022 (2022-07-07 08:58:17)
 

Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri/ juuli


Rapsipind tänavu kasvas, kartulit kasvatatakse taaskord vähem

Käesoleval aastal on teravilja pind pisut suurenenud, kaunvilja pind jäänud samaks, rapsi -ja rüpsi pind oluliselt kasvanud ja kartuli pind oluliselt vähenenud, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja analüüsist.

PRIA andmetel kasvatatakse sellel aastal teravilja kokku 371 113 hektaril, mida on möödunud aastaga võrreldes 1% rohkem. "Ligi poole teravilja pinnast moodustab nisu, pisut alla kolmandiku oder, 11% kaer ja 4% rukis. Teiste teraviljade osakaal jääb juba väiksemaks," kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Nisu kasvatatakse sellel aastal kokku 184 353 hektaril, millest koguni 85% moodustab talinisu. Talinisu pind on aastaga suurenenud 15%, suvinisu pind on aga aasta aastalt jäänud väiksemaks. Sõrmuse sõnul pole nisu pind olnud Eesti taasiseseisvumise algusest saati kunagi nii suur kui tänavu. "Võrreldes 1991. aastaga kasvatatakse tänavu Eestis nisu ligi 8 korda suuremal pinnal, ka Euroopa Liiduga liitumise järel on nisu kasvupind üle kahe korra suurenenud," selgitas ta.

Otra kasvatatakse tänavu kokku 118 471 hektaril, millest üle kahe kolmandiku moodustab suvioder. Taliodra pind on aasta aastalt siiski suurenenud ja ulatub tänavu juba 36 007 hektarini.

Kaera kasvatatakse tänavu 39 779 hektaril, millest kaks kolmandikku on mahekaera pind. Kaera pind pole aastaga oluliselt muutunud. Rukist kasvatatakse tänavu 13 714 hektaril, mida on 2021. aastaga võrreldes 15% enam. 41% rukki pinnast on maherukki all.

Kaunviljade pind on tänavu kokku 49 113 hektarit, mis on enam-vähem sama palju kui 2021. aastal. Kaunviljade pinnast suurima osa moodustab 37 599 hektaril kasvatatav põldhernes, mille kasvupind on aastaga 14% suurenenud. Põldoa pind ulatub tänavu 11 475 hektarini, mida on 28% vähem kui möödunud aastal.

Aastaga on oluliselt suurenenud rapsi- ja rüpsipind. Tänavu kasvatatakse neid õlikultuure kokku 89 295 hektaril, mida on möödunud aastaga võrreldes 13% enam. Lõviosa rapsi- ja rüpsi kogupinnast moodustavad talikultuurid, mille kasvupind ulatub 80 201 hektarini. Suvirapsi ja -rüpsi pind jätkas viimastele aastatele omast langustrendi.

Tatra pind ulatub tänavu koguni 9202 hektarini, mida on möödunud aastaga võrreldes 54% enam. Tatra pinnast valdav enamus on mahe (85%). Aastaga on oluliselt suurenenud ka õlikanepi kasvupind, mida kasvatatakse tänavu 6798 hektaril. Möödunud aastaga võrreldes on kanepi pind 57% kasvanud. Ka õlikanepist enamus on mahepind (89%).
Loe edasi EPKK kodulehelt.

Aasta Põllumehe tiitlile käib tugev rebimine

Juunis külastati kahepäevase ringkäigu raames seitset Aasta Põllumehe konkursil osalejat, ülejäänud kandidaatidega kohtuvadžüriiliikmed augustis. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus tõdes, et seekordsed kandidaadid on eriilmelised põllumajandusvaldkonnas tegutsejad, kelle ühiseks nimetajaks võib lugeda kogukonnas uute ideede algatamise ja eestvedamise.

Koja esimees sõnas, et kohtumised ettevõtjatega olid väga erinevad. Samas on see tervitatav, sest toob esile Eesti põllumajanduse ja maaelu mitmepalgelisuse. "Tegevusalad ulatuvad traditsioonilisest teravilja ja piimakarja kasvatusest täiesti uute tootmissuundadeni. Heaks näiteks on siin mahemustsõstrakasvatus," jagas nähtut Roomet Sõrmus. "Ettevõtete tegevusvaldkonnad on ka üsna eriilmelised: on traditsioonilisi peretalusid nagu näiteks Jõeääre talu, mis on pärjatud varasemalt ka Aasta Talu tiitliga. Nemad kasvatavad köögivilja ja kartulit, just seal samas toimivale Paide turule. Neil on tarbijale lähedane tootmisviis ja samas on ettevõtteid, kus kasutatakse tipptehnoloogiaid ja täppisviljelust ning parimaid praktikaid, et saada suuri saake."

Sõrmuse hinnangul saab põllumehi jagada mitmesse kategooriasse pigem tegevusvaldkondade järgi. "Meil on kaks äärmiselt tublit teraviljakasvatajat, kellest üks hobi korras tegutseb maasikakasvatusega ja teisel on lihaveisekasvatus, kelle karja loomad on kõrgelt hinnatud ka välismaal," tõi välja koja esimees. "Kui veel tahta kandidaate tegevuste järgi grupeerida, siis nii mitmedki on mahetoidu kasvatajad."

Südamega tegutsejad

Üheks Aasta Põllumehe kandidaadiks on Tõnu Vreimann, kes tegutseb ettevõtte Kõpu PM nime all ja kes valiti 2021. aastal parimaks piimakarjakasvatajaks. "Tõnu puhul saab esile tuua, et ta on üles ehitanud hästi toimiva piimakarjakasvatusettevõtte, kus lehmade jõudlus on hästi kõrge," kommenteeris Sõrmus Vreimanni 630 pealist piimakarja.
Loe rohkem EPKK kodulehelt.



Kliimaeesmärkide saavutamiseks põllumajanduses on vajalik selge tegevusplaan

"Eestile seatud LULUCF eesmärgi analüüsimisel on leitud, et selle saavutamine on meile väga suur väljakutse, millega võivad kaasneda tõsised sotsiaalmajanduslikud mõjud Eesti inimestele ja majandusele," hoiatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.

Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrid jõudsid 29. juuni hommikutundideni kestnud kohtumisel kokkuleppele kliimapaketti "Eesmärk 55" kuuluva viie õigusakti eelnõu osas. Põllumajandust puudutavad neist otseselt jõupingutuste jagamise määrus (ESR) ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrus. Kokkulepped mõlema eesmärgi täitmiseks esitavad Eesti põllumajandusele suuri väljakutseid.

Lisaks sai keskkonnaministrite heakskiidu ettepanek suurendada LULUCF sektoris üleliidulist süsiniku sidumist 310 miljoni tonnini CO2-ekv 2030. aastaks. Eesti vastav eesmärk on -2,5 miljonit tonni CO2-ekv. "Eestile seatud LULUCF eesmärgi analüüsimisel saame öelda, et selle saavutamine on meile väga suur väljakutse, millega võivad kaasneda tõsised sotsiaalmajanduslikud mõjud Eesti inimestele ja majandusele. Hinnatud on, et eesmärgi saavutamiseks tuleb LULUCF sektorite tootmist vähendada umbes 25%. Läbirääkimistel ei õnnestunud Eestil eesmärgi osas leevendust saada, kuid kokkulepitud paindlikkused võivad olla abiks eesmärgi täitmisel," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Loe edasi EPKK kodulehelt.



Koja konverentsid ja seminarid

28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - Infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

 

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.