Neljapäeval, 10. mail kinnitas Vabariigi Valitsus Saare, Lääne ja Hiiu maakonnas hoiualade kaitse alla võtmise muutmise määruse, mille tulemusel laieneb seal kaitse all olevate alade nimistu ja pindala. 42 hoiuala saab ka Pärnu maakond, kus varem hoiualad puudusid.

Pärnu maakonna hoiualad on Audru poldri, Avaste, Jäärja, Jaagupi, Kaisma, Kihnu, Kikepera, Kiusumetsa, Lanksaare-Veelikse, Lavassaare, Lemmejõe, Lihula, Lindi, Luitemaa, Massiaru, Metsapoole, Mõrdama, Mäeküla, Navesti, Nepstemurru, Nepste, Nätsi-Võlla, Oese soo, Oidrema, Orajõe, Paadrema, Pihke, Pärnu jõe, Pärnu lahe, Raespa, Reiu jõe, Sõmeri, Tellissaare, Tuhu, Tõhela-Ermistu, Urissaare, Uulu-Võiste, Valgeraba, Valgeranna, Varbla, Ämmamäe alad ning osa Väinamere hoiualast.

Pärnumaa hoiualade pindala on 137 131 ha, millest maismaa moodustab 33 933 ha.

Lääne maakonnas võetakse täiendavalt kaitse alla 18 hoiuala: Haeska, Kangruaadu, Kapa, Karjatsimere, Käntu-Kastja, Mõisaküla panga, Oademetsa, Porsiku, Puiskarjamaa, Pullapää panga, Rajametsa, Rame, Saare, Salajõe, Saunja, Tahu, Väinamere ja Österbi alad. Nende alade pindala kokku on 70 134 ha (sellest 65 280 ha moodustab veeala).

Saare maakonnas lisandub 42 hoiuala: Abruka, Haavassoo, Jaandi, Jaani, Järise, Kaarmise, Kahtla-Kübassaare, Karala-Pilguse, Kasemetsa, Kasti lahe, Kaugatoma-Lõu, Kaunispe, Koorunõmme, Kura kurgu, Kuressaare lahe, Küdema lahe, Laasi, Liigalaskma-Orinõmme, Lindmetsa, Madise, Mullutu-Loode, Nässuma, Pajumaa, Põduste-Upa, Põldeniidi, Ranna, Riksu ranniku, Ruhnu, Sandla, Siiksaare-Oessaare, Sutu lahe, Tagamõisa, Tahula-Reo, Tehumardi nõmme, Tõnija, Uustalu, Uustlamaa, Vesitükimaa, Võilaiu, Võrsna, Väikese väina ja Väinamere hoiualad.

Lisanduvate hoiualade pindala on 304 486 ha (sellest 280 000 ha veeala).

Hiiu maakonnas lisandub Väinamere hoiuala Hiiumaal paiknev osa. Uue hoiuala pindala on 60 060 ha, sellest 3318 ha asub maismaal ja 56 742 ha meres.

Kõik need hoiualad on oma loodusväärtuste tõttu arvatud Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Kehtima hakkavad kaitsetingimused tagavad seal esinevate looduslike ja poollooduslike koosluste ning kaitstavate liikide soodsa seisundi ja säilitavad elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme.

Kõiki hoiualadele jäävate kinnistute omanikke on hoiuala moodustamisest teavitatud ning toimunud on ka selleteemalised avalikud arutelud. Hoiualade kaitsekord on leebem kui kaitsealade oma, aga kuna majandustegevus on piiratud, kinnitatakse selle kompenseerimiseks pärast määruste jõustumist maamaksusoodustus.

Hoiualade valitsejad on kohalikud keskkonnateenistused.