|
|
| Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 14. juuni 2022
(2022-06-15 09:00:49)
|
Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava vajab rohe-eesmärkide saavutamiseks lisarahastust
Vabariigi Valitsus kiitis möödunud nädalal heaks enam kui 1,6 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023-2027. Strateegiakava paneb paika lähiaastate põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise põhisuunad.
"Põllumajanduskoja esindajad osalesid aktiivselt strateegiakava väljatöötamises, et tagada põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori kestlikkus ning soodsad tingimused ettevõtluseks alates 2023. aastast. ÜPP strateegiakava on maamajandussektori arengu seisukohalt keskse tähtsusega dokument," kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Põllumajanduspoliitika rakendamise põhimõtteid ootab alates 2023. aastast ees suur muutus. "Võrreldes möödunud aasta kevadel esitatud Maaeluministeeriumi algse ettepanekuga viidi põllumajanduskoja ettepanekul kavasse sisse rida olulisi muudatusi: suurenesid kultuuri- ja loomapõhised toetused lihaveise-, lamba- ja kitse-,piimakarja- ja teraviljakasvatajatele, vähendati rendihindadele potentsiaalselt negatiivset mõju avaldava ümberjaotava toetuse mahtu ja kohandati selle toetuse tingimusi meie põllumajandustootmise struktuurile paremini sobivaks, maheloomatoetuste määrad tõusid, muudeti keskkonnasõbraliku majandamise meetme tingimusi," lisas koja juht.
Kuigi kavaga pööratakse suuremat tähelepanu loodushoiu ja ekstensiivse tootmise arendamisele, siis põllumajanduskoja hinnangul pole ÜPP strateegiakava maht kahjuks kaugeltki piisav põllumajandussektori rohepöörde eesmärkide saavutamiseks. "Valitsus jätkab vaatamata ühiskonna kasvavatele ootustele põhimõtet, et ÜPP kaasrahastamine toimub ELi poolt minimaalselt nõutud mahus. Muret valmistavad keskkonnameetmete madalad toetusmäärad, mis ei pruugi põllumajandustootjaid motiveerida lisakohustusi võtma, võrreldes varasema perioodiga pole strateegiakavas piisavalt vahendeid ka keskkonnainvesteeringute soodustamiseks," rõhutas Sõrmus.
ÜPP strateegiakava vajab veel Euroopa Komisjoni heakskiitu. Strateegiakava esimesed toetusmeetmed on kavas avada 2023. aasta esimeses pooles. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.
Põllumajandust puudutavad kliimaeesmärgid said Euroopa Parlamendi heakskiidu
Strasbourgis toimus 6.-9. juunil Euroopa Parlamendi täiskogu istung, kus oli arutelul ja hääletusel kaheksa kliimapaketti "Eesmärk 55" kuuluvat seaduseelnõud. Nende seas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrus ning jõupingutuste jagamise määrus, mille kohta Euroopa Parlament oma seisukoha ka heaks kiitis.
Parlamendi poolse heakskiidu sai Euroopa Komisjoni ambitsioonikas ettepanek suurendada LULUCF sektoris süsiniku sidumise eesmärki 310 miljoni tonnini CO2ekv 2030. aastaks. "Põllumajanduskoja hinnangul on positiivne, et täiendavaid eesmärke ja alaeesmärke põllumajandussektorile ei seatud. Euroopa Parlament tunnustab süsinikupõllunduse potentsiaali kliimaeesmärkide saavutamisel, kuid nendib, et hetkel on see veel algfaasis ja vajalik on ülemineku soodustamine süsinikupõllunduse praktikatele. Positiivne on, et süsinikupõllunduse potentsiaali tunnustatakse, kuid süsinikupõllunduse edukaks rakendamiseks on väga oluline tagada süsteemi usaldusväärsus ning turupõhisus," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Jõupingutuste jagamise määruse (JJM) puhul peab põllumajanduskoda oluliseks parlamendi otsust jätta alles eesmärgi täitmisel sektorite vaheline paindlikkus. Määruse eelnõu kohaselt peab Eesti JJM sektorite - transport, põllumajandus, väikemahuline energeetika ja tööstus - kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks praegu kehtiva 13% eesmärgi asemel vähendama 24%. "Vähendamise aluseks olev 2005. aasta on meie põllumajandusele äärmiselt ebasobiv võrdlusaasta, sest just ELiga liitumise järel on Eesti põllumajandus saanud pärast 1990. aastate krahhi uue arenguimpulsi ning tootmine on aasta-aastalt suurenenud. Eestis on KHG heitmete vähendamise potentsiaali hindamisel leitud, et JJM sektoris on suurim potentsiaal transpordisektoris, põllumajandussektoris aga arvestades niivõrd ebasoodsat referentsaastat on heite vähendamine võimalik vaid tootmise vähendamise kaudu," selgitas Maruštšak.
Riina Maruštšaki sõnul on põllumajandussektor valmis kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisse panustama. Nii põllumajandustootjad, toidutööstused kui metsamajandajad rakendavad meetmeid, et aidata saavutada ELi kliimaneutraalsuse ambitsioon 2050. aastaks. Ettevõtted otsivad lahendusi, kuidas vähendada oma heitkoguseid ning soodustada süsiniku sidumist, sh kaardistatakse oma süsinikujalajälge, suurendatakse biometaani tootmist ja võetakse kasutusele täppisviljeluse tehnoloogiaid. "Rohepöörde edukaks saavutamiseks peavad panustama kõik: nii riik, ettevõtted kui tarbijad. Vajame selget plaani, kuidas ja milliste tegevustega suudame eesmärgid täita nii, et tagatud on Eesti toidutoomise elujõulisus ja seeläbi meie toidujulgeolek," rõhutas ta. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.
Põllumajanduskoda ootab uuelt valitsusliidult toidu varustuskindluse tagamist
Põllumajandustootjaid ja toidutööstusi koondava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et uuele võimuliidule on kojal vähemalt kolm kiireloomulist ettepanekut, milleta on keeruline turvaliselt sellele sügisele ja järgmisele aastale vastu minna: gaasitarnete kindlustamine toidutööstustele, energiakulude ohjamine ja põllumajanduskütuse aktsiisi langetamine 2023. aastal ning ausa konkurentsikeskkonna tagamine kodumaisele põllumajandusele.
"Võimukõnelustel keskendutakse tugevalt laste ja perede toetamisele, kuid vähemalt samavõrd kriitiline teema on, kas ja millise hinnaga toitu suudavad kodumaised tootjad pakkuda tarbijatele sellel sügisel ja lähiaastatel. Toiduainete kiire hinnatõusu leevendamiseks ja kodumaise toidutootmise hoidmiseks tuleb astuda samme juba täna," rõhutas koja esimees Roomet Sõrmus. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.
Koja konverentsid ja seminarid
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri |
|
|
