Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Et laine ei laksuks majade vahel (2022-06-13 08:33:58)

Maaeluminister Urmas Kruuse, kes hetkel täidab ka keskkonnaministri ülesandeid, kinnitas kolmapäeval üleujutuste riskide maandamiskavad.

Eestit ei ole küll tabanud nii markantsed üleujutused kui 2021. aastal Kesk-Euroopat, kuid ekstreemseid näiteid leiab meiltki. Näiteks tõusis 2005. aasta jaanuaritormiga veetase rannikul ligi kolm meetrit, Pärnus evakueeriti 315 inimest, kannatada sai 775 maja ja kogu tormi kahjud Eestis olid üle 47 miljoni krooni. Viimastel aastatel on pahandust tekitanud ka paduvihm, ujutades mitmel pool üle tänavaid ja keldreid. Kõige värskemateks näideteks võib tuua üleujutused Tartus 2021. a augustis ja Kuressaares sama aasta juulis.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Agne Aruväli sõnul tuleb maandamiskavade suuniseid arvestada planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel.

"Üleujutuste ennetamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks on mitmeid võimalusi planeerimisest tegutsemiseni," lausus Aruväli, lisades, et enamikel kohalikel omavalitsustel on käsil uue üldplaneeringu koostamine. "Just selles kohalikku arengut aastakümneid mõjutavas protsessis tulebki hoolikalt kaaluda piirkondade soovitud kasutusotstarvet ja olusid. Näiteks ei ole üldjuhul jätkusuutlik planeerida jõeäärsetele (lammi)aladele uusi eramurajoone tulenevalt erosiooni- ja üleujutusohust. Seevastu oleks tiheasustusaladel igati mõistlik nende kasutus avalike rohealadena, kuhu rajatud nõvad saaksid üleujutuste korral täituda veega ning vähendada teiste alade üleujutamise ohtu," selgitas Aruväli.

Üleujutatud parklad on tüüpiliselt esimesed, mis paduvihmade ajal sotsiaalmeedias nurisemiseks postitatud fotodel näha. Probleemi saaks ennetada läbimõeldud planeerimise ja projekteerimisega. Muuhulgas tuleb läbi mõelda kraavide ja puhveralade säilitamine ning loomine, et liigveel oleks ruumi hajuda ilma vara kahjustamata. Sademeveesüsteeme peaks kliimamuutusi arvestades planeerima mitte omavalitsuse, vaid valgala põhiselt.

Üleujutusohuga piirkonnas on Aruväli sõnul oluline määrata ka hoonete esimese korruse ja tehnovõrkude kõrgus, mis tagab elanike ja vara ohutuse. Samas, kohalikul tasandil tuleb langetada ka otsused vajalikeks tehnilisteks lahendusteks üleujutuste leevendamisel. Näiteke paigaldatakse Pärnu linna üleujutuspiirkonnas paiknevatele Rannarajooni sademevee väljalaskudele ning Kaubasadama tee truupidele veetõusu tõkestamiseks ja võimaliku üleujutuse ulatuse vähendamiseks tagasivooluklapid.

Maaomanikel, ettevõtjatel ja arendajatel lasub vastutus järgida üldplaneeringute piiranguid ja kohalike omavalitsuste nõudeid ning kuulata eksperte. Oluline on uute rajatiste asukoht ja ehituslahenduste valik - et üleujutuste mõju ei võimenduks ning ehitused oleks võimalikele üleujutustele vastupidavad. Reeglina pole üleujutusohuga aladele soovitav ehitada.

Üleujutuste tagajärjed sõltuvad oluliselt ka üksikisikute käitumisest ja otsustest. Keskkonnaministeeriumi kodulehel on leitavad Päästeametiga koostöös koostatud käitumisjuhised üleujutuse korral: https://envir.ee/kaitumisjuhised-ja-videod-voimaliku-uleujutuse-tasemete-kohta-riskipiirkondades.

Maandamiskavad leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleujutused.



Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.