Kehtima hakanud määruses on kirjas, et olmejäätmeid peab liigiti koguma nende tekitaja - ehk igaüks meist - ja seda tuleb teha jäätmete tekkemomendil. Liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamist peab aga korraldama kohalik omavalitsus. Olmejäätmete kokkukorjamisel on tähtis lähtuda põhimõttest, et tekkivate segaolmejäätmete kogus igas majapidamises peab vähenema, mistõttu peab oluliselt laiendama teiste jäätmeliikide (nt biojäätmed ja pakendijäätmed) liigiti kogumist. See põhimõte peab väljenduma eeskätt vastavate konteinerite kättesaadavuses ja suuruses. See on peamiseks hoovaks, millega kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik toetada ringlussevõtu sihtarvude saavutamist.

Üks olulisemaid muudatusi puudutab sortimata segaolmejäätmeid. Kui varem jõudis mingi osa segaolmejäätmeid täiendava töötluseta prügilasse ladestamisele, siis nüüd peavad kõik prügila väravasse jõudnud segaolmejäätmed läbima täiendava sortimise. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmed üldjuhul sortimistoimingut läbima ei pea.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul võib jääda ekslik mulje, et prügilas tehakse jäätmete üksteisest eraldamise töö kõik sajaprotsendiliselt inimese eest ära ja kodus midagi tegema ei pea, kuid nii see kindlasti ei ole. "Puhta materjali saamiseks on oluline, et liigiti kogumine toimuks juba jäätmete tekkemomendil ja need liigid ei tohiks ka jäätmete veol omavahel seguneda. Näiteks kui biojäätmed satuvad pakendi või vanapaberi hulka, ei saa viimast enam materjalina edasi kasutada ja ringlusse võtta," selgitas Heinma. Prügilates segaolmejäätmete sortimise peamine mõte on see, et sinna ei satuks näiteks kasvuhoonegaase tekitavaid biolagunevaid jäätmeid.

Määrusega täpsustus ka terminoloogia. Kõnekeeles on harjutud rääkima jäätmete sortimisest ja seda ka majapidamiste kontekstis. Tegelikult on aga korrektne nimetada majapidamistes või muus tekkekohas jäätmete eraldi kogumist liigiti kogumiseks. Jäätmete sortimine tähendab aga seda taaskasutamise toimingut, mida teeb jäätmekäitleja.

Inimeste jaoks muutus ka mugavamaks jäätmejaamade lahtiolekuaegade kord. Nimelt peavad need jäätmejaamad, kus on võimalik üle anda liigiti kogutavaid jäätmeid, olema avatud vähemalt kolmel päeval nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval minimaalselt 6 tunni vältel, kokku vähemalt 24 tunni jooksul nädalas.

Määrusega saab täies pikkuses tutvuda siin: "Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused".

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade