Emadepäeval alanud ning eile, maailma keskkonnapäeval lõppenud looduskaitsekuud tähistati üle kogu Eesti enam kui 70 sündmusega, mille seas olid matkad, talgud, konverentsid, võistlused ning õpitoad. Ühtlasi möödus tänavusel looduskaitsekuul pool sajandit ÜRO esimesest keskkonnakonverentsist, mis oli oluline teetähis maailma keskkonnapoliitika kujunemisel.
Tänavuse looduskaitsekuu teema oli "Püsiv ja muutuv Eesti looduses". Keskkonnaministeeriumi looduskaitsenõuniku Hanno Zingeli sõnul keskendusime ühelt poolt meie põlistele elupaikadele soodele ja metsadele, mille sünd algas pärast jää taandumist enam kui 11 000 aastat tagasi, aga teisalt ka näiteks koos inimesega kujunenud pärandniitude olulisusele. "Looduskaitsekuul olid tähelepanu all elustiku muutused ning liikide ja laiemalt looduse tagasitoomine ja taastamine," võttis Zingel kuu aja jooksul toimunud sündmused kokku.
Kuusse jäi palju loodusteemalisi tähtpäevi. 22. mail tähistasime maailma elurikkuse päeva deviisi all "Oleme osa loodusest -tunneta, mõtesta, hoia!", 24. mail aga Euroopa kaitsealade päeva, mis oli sisustatud loodusmatkadega.
50 aastat tagasi, 1972. aastal toimus Stockholmis ÜRO esimene keskkonnakonverents, kus pandi paika paljud olulised põhimõtted, millest lähtub globaalne keskkonnapoliitika siiani. Konverentsi toimumiskuupäeva, 5. juunit tähistatakse maailma keskkonnapäevana. Esimene maailma keskkonnapäev kandis juhtmõtet "Ainult üks Maa". Tänavu Rootsi koordineeritud juubelihõnguline maailma keskkonnapäev kandis sama motot. Stockholmis toimunud konverentsil Stockholm+50 valiti Eesti üheks asepresidendiks, mis võimaldas meil juhtida kohtumist ja ülddebatti.
50 aastat tagasi tuule tiibadesse saanud rahvusvahelise looduskaitsekoostöö eduloona saame kindlasti esitleda võitlust osooniaukude tekkimise vastu, kuid paljud probleemid on poole sajandi möödudes jätkuvalt aktuaalsed: taime- ja loomaliikide väljasuremine, inimkonna sügav keskkonnajalajälg toidu- ja ressursivajadus rahuldamisel jne.
ÜRO on kuulutanud käesoleva kümnendi maailma looduse taastamise dekaadiks. Eestis taastatud või taastamisel olevate soode pindala on 20 000 hektarit, hoolduses on ligikaudu 40 000 hektarit suurt elurikkust kandvat pärandniitu, meie lõhejõgedel on eemaldatud enam kui 120 kalade rändetakistust. Eestil on elupaikade taastamisel mitmeski valdkonnas head kogemused ja ka juhiroll.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 06.06.2022 pressiteade
