Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja Maili Hirlak tõdes, et kogu mudeli loomiseks vajalik info on Maa-ameti avalike ruumiandmeteenustena kättesaadav. "Ruumianalüüsi sisend oli panga infosüsteemist olev kinnistu number. Sellele tuginedes leidsime avalikest andmetest katastriüksuse ja sellega seotud hooned ja teed. Tulemusele tegime aadressandmete süsteemi andmete põhjal lisakontrolli. Kõiki neid andmeid kasutades leidsime igale katastriüksusele kõige rohkem tagatise väärtust mõjutava punkti: hoone keskpunkt, hoone puudumisel katastriüksuse teeäärne punkt või mõlema puudumisel katastriüksuse keskpunkt. Punkti kõrgus arvutati Eesti kõrgusmudeli järgi," selgitas Hirlak. "Pangal või teistel huvitatud osapooltel on võimalik mudelit täiustada. Kood on avalik e-riigi koodivaramus" lisas ta.

"SEB Pank pöördus sügisel Maa-ameti poole, et konsulteerida erinevate andmepäringu võimaluste osas, mis muudaksid kinnisvaraga seotud riskide hindamise efektiivsemaks. Koostöö Maili ja tema meeskonnaga sujus kiiresti ja konstruktiivselt ning juba jaanuaris oli toimiv lahendus olemas. Suur pluss on see, et mudelit saab pank edaspidi kasutada kliimamuutustega seotud protsesside mõõtmise sisendina endale sobival ajal. Mudeli tulemus muudab riskihindamise töö täpsemaks ning asjakohasemaks," kommenteeris SEB panga krediidi ja riski valdkonna juht Alto Aljas.

Maa-ameti ruumiandmed on avaandmetena kättesaadavad 2017. aastast. Nad sisaldavad infot, mis aitab täita nii avaliku kui ka erasektorile seatud nõudeid. Tänavu kevadel avasime Eesti geoportaalis olevas ruumiandmete kataloogis võimaluse kõigile ruumiandmete haldajatele oma andmete kvaliteetseks kirjeldamiseks ja edastamiseks avaandmete portaali. See võimaldab kasutajatel ruumiandmeid mugavalt leida.

Allikas: Maa-ameti pressiteade