7. mail alanud metsanädal sai avalöögi Võrus, kus eelmise aasta metsapealinna Kunda esindajad andsid üle metsapealinna tiitli.

Võru sobib igati metsapealinnaks, sest sealne piirkond on metsarikas. Võrul on ka pikad puidutöötlemise traditsioonid, linna vapilgi on kuusepuu.

Metsanädal kannab igal aastal erinevat motot, tänavu on selleks «Mets läheb peale». Metsanädalat hakati tähistama 1993. aastal. Algselt oli selle korraldajaks metsaamet, pärast selle likvideerimist Eesti Metsaselts eesotsas seltsi presidendi Kaupo Ilmetiga.

Üritusi toimub kogu Eestis. Kavas on metsapäevade ja istutustalgute läbiviimine, filmipäevade, näituste ja üle-eestiliste raadiomängude korraldamine ning palju muud. Valgamaal Tõlliste vallas endise metsandusministri Heino Tederi Kaara talus viidi läbi traditsiooniline metsapäev, millest võtsid osa nii vanema kui noorema põlve metsamehed Eestimaa eri paigust. Kasvama pandi kuuski, rajati tammeallee, vahetati mõtteid metsanduse üle.

Täna korraldavad Riigimetsa Majandamise Keskuse Haanja-Karula puhkeala töötajad Sangaste pargis talgupäeva, kus osalevad koolilapsed. Eriti vajalikuks tuleb metsapäevadest osavõttu pidada linnalastele, kellest paljud saavad mulda panna võib-olla oma elu esimese puu. Kes on juba puid istutanud, see oskab ka metsa tähtsust paremini hinnata.

Metsaistutamisele on Eestis eelnevatelgi aastatel suurt tähelepanu pööratud. 2004. aastal panid vabatahtlikud, sh laulu- ja tantsupeolised, kasvama miljon puud.

Metsanädal ei ole siiski ainult selleks, et metsa istutada, vaid sel ajal soovitakse inimesi panna mõtlema selle üle, mida mets meie rahvale tähendab. Eesti on metsa poolest Euroopa rikkamaid riike. Mets on meile suur üldrahvalik varandus.

Sel nädalal pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu inimestele, kelle igapäevane töö on seotud metsandusega. Paljudes maakohtades on see peamine töökohti pakkuv tootmisharu. Metsanädal peaks meil kõigil aitama metsaga tegelejate tegemisi sügavamalt mõista.