19. mail avaldas Paldiski Põhjasadam, et veeldatud maagasi (LNG) ujuvterminalile oleks soodsam asukoht Paldiski linna keskuses olevas Paldiski Põhjasadamas. Lääne-Harju vallavalitsus tollega ei nõustu, sest see mõjutaks otseselt linlasi.

"Viimasel ajal on Põhjasadam olnud üsna häälekas ses osas, et LNG ujuvterminalile oleks parim võimalik koht just sealses sadamas. Tegemist on mõtlematu avaldusega, sest on rida põhjusi, miks on valitud just praegune asukoht," ütleb Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. "Rõhutan, et tegemist ei ole suvalise asukohaga, vaid see on parimaks hinnatud põhjalike uuringutega, mis on katnud kõike -ennekõike keskkonna ja elanike heaolu."

"LNG Pakrineeme sadama rajamise keskkonnamõjud on hinnatud ning vee erikasutusluba selleks ka antud. Keskkonnalubadega meie vaates probleemi ei ole," ütleb Erik Kosenkranius, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas. Ta lisab, et Keskkonnaamet ei hinda, kas üks või teine arendus on majanduslikult või merenavigatsiooniliselt rohkem eelistatum, kuid selgitab keskkonnanõudeid: "Kui keegi pakub täna välja alternatiivse sadama asukoha, siis tuleb selle tarvis ka hinnata ära keskkonnamõjud ning taotleda vastavad load."

Lääne-Harju vallavalitsus toob välja 5 peamist argumenti, miks on Lahepere laht ujuvkaile parim paik:

1. Terminali ei sobi rajada asustuse keskele

Põhjasadama kaid asuvad Paldiski linna asustuse sees. Lähim kool asub 500m kaugusel. Põhjasadam viitab, et Pakri poolsaare tippu kavandatav terminal asub Kloogaranna, Laulasmaa ja Lohusalu lähistel. Tegelikult on ujuvterminal Lohusalu ja Laulasmaa küladest enam kui 6,5km kaugusel. Kloogaranna rannaala ja ujuvterminali vahemaa on enam kui 10km. Kaugus Paldiski linna asustusest on rohkem kui 3km. Samal ajal väidab Põhjasadama nõukogu esimees Aleksei Mürisep, et Paldiski linna keskuses asuv sadam on ujuvterminali jaoks täielikult sobiv. Taoline ebaadekvaatne asukohtade võrdlus annab tunnistust puudulikust piirkonna tundmisest.

2. Terminali kavandamine Pakri poolsaare tippu on olnud põhjalik läbimõeldud protsess

LNG terminali näol on tegemist riiklikku strateegilist energiajulgeolekut ja maagaasi varustuskindlust tagava objektiga, mille kavandamist alustati enam kui 15 aastat tagasi. Protsess on olnud tugevalt põimitud Eesti ja Soome riikide vahelise BalticConnectori projektiga ning gaasi kompressorjaama asukohaga selle meiepoolse merre suubumise asukohas. Säästliku maakasutuse põhimõttest tulenevalt on ilmselgelt mõistlik rajada terminal sinna, kus kahe riigi vaheline gaasi transiittoru suubub merre, kuna selliselt ei ole tarvis rajada täiendavat maismaatorustikku terminalist olemasoleva D-kategooria gaasitorustikuni. Täna viiakse gaasivarustuse kindlustamiseks ellu ujuvterminali lahendust, kuid kõik eeldused, sealhulgas keskkonnamõjude hindamised on läbi viidud selleks, et rajada terviklik LNG terminal koos regiooni gaasitarbimise mahtu arvestavate mahutitega. Põhjasadamasse selliseid tingimusi loodud ei ole. Arvestades protsessi keerukust, tähendaks terminali asukoha ümberotsustamine Eesti riigi energiajulgeoleku aspektist määramata ajaks ebavajaliku riski võtmist. Ka rohkem kui 3km pikkuse täiendava gaasitorustiku planeerimine ja projekteerimine, rääkimata ehitamine, tähendab aasta-paari pikkust lahenduse edasilükkumist Eesti riigi jaoks.

3. Keskkonnamõjud on poolsaare tipus terviklikult hinnatud

Aleksei Mürisepa väide, et Pakri poolsaare tippu kavandatava ujuvterminali puhul on keskkonnamõjude hindamine tegemata on otsene vale. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbiviidud Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu raames. Lisaks on kai rajamisega seotud keskkonnamõjude hindamine läbi viidud keskkonnaloa menetluse raames. Põhjasadamas seevastu LNG terminaliga seonduvaid mõjusid ei ole varasemalt hinnatud, rääkimata uues maismaa gaasitrassi rajamisega seonduvatest keskkonnamõjudest.

4. Riskid riiklikku energiajulgeolekut tagava objekti suhtes

LNG terminali rajamisel Põhjasadama alale asuks see A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte - Palsteve OÜ - ohualas. Et vältida suurõnnetuse doominoefekti, ei tohiks kergekäeliselt sellistesse sadamatesse uusi riskiallikaid kavandada. "Riiklikult niivõrd olulise objekti paigutamine A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutsooni oleks põhjendamatult kõrge risk," ütleb vallavanem Saat.

5. Majandusliku kahju aspekt nii riigile kui ettevõttele

Põhjasadam on reisijate ja kaubavedu teenindav ettevõte. LNG terminali paigutamine kaubasadamasse seab piiranguid sadama tegevusele. Ka sadama esindaja Mürisep ise kinnitab, et vajadusel on sadam valmis kogu muu sadamategevuse piiramisega, et tagada terminali täielik ohutus. "Eestil on küll pikk rannajoon, kuid niivõrd soodsaid asukohti nagu Paldiskis on kaubasadamate jaoks ühe käe sõrmede jagu. Nii riigile, kui ka ettevõttele endale on kaubavedude võimekuse aspektist majanduslikult äärmisel kahjulik ohverdada soodsas asukohas asuv valmisehitatud kaubasadama infrastruktuur olukorras, kui LNG terminali rajmiseks on olemas kõik eeldused Pakri poolsaare tipus."

Lõpetuseks lisab vallavanem Saat, et Lääne-Harju vallavalitsus on teinud endast kõik võimaliku, et aidata kaasa Eesti Vabariigi strateegiliste eesmärkide kaalutletud ja läbimõeldud täitmisele gaasivarustuse tagamisel LNG terminali kaudu. Veelgi olulisem, et seda on tehtud viisil, millega ei kaasneks kohalikele elanikele ega keskkonnale kahju."Terminali oleks olnud vaja juba eile. Asukoha ümberotsustamine lükkaks terminali rajamist ja kasutusele võtmist edasi määramata ajaks," lisab Saat.

Allikas: Lääne-Harju vald, Kadri Kauksi, teade