Keskkonnaminister Erki Savisaar nentis, et praegu on Eestis vastutus merendusega seotud valdkondades jagatud nelja ministeeriumi ning nende allasutuste vahel, kuid seda, kes täpselt millega tegelema peab, õigusaktidega kehtestatud ei ole.

"Keskkonnaministeerium on valmis võtma kogu merenduse valdkonna enda koordineerida, et kõigil osapooltel oleks selles küsimuses lõplik selgus," teatas Savisaar. Valitseva selgusetuse ja koordineerimatuse vähendamiseks on Keskkonnaministeeriumi selle aasta tööplaanis merekeskkonnakaitse seaduse väljatöötamine.

Samas lisas keskkonnaminister, et vastutust kogu merenduse valdkonna eest ei saa Keskkonnaministeeriumile sokutada ajakirjanduse kaudu, vaid see saab üle tulla koos valitsuse selge otsuse ja eelarvega. Savisaar viitas Postimehes läinud nädalal ilmunud loole, kus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) meremajanduse asekantsler leidis, et peamiselt majandus- ja rahanduspoliitika valdkonda puutuvates küsimustes peaks vastutus majandustegevuste lubamise või keelamise eest ka praegu olema Keskkonnaministeeriumi ülesanne. "Kuni valitsus pole otsustanud teisiti, vastutab Keskkonnaministeerium siiski vaid merekeskkonna ökoloogilise tervise eest," nentis Savisaar.

Savisaar märkis, et MKMi meremajanduse asekantsleri ülesanne on olnud kogu meremajandusega seonduva konsolideerimine ning merenduse uuele kvalitatiivsele tasemele viimine, sh laevade Eesti lipu alla tagasi toomine. "Seda seni juhtunud ei ole. Järjest raskem on Eestit üldse pidada mereriigiks, sest Eesti lipu all ei seila praegu ühtegi kaubalaeva," sõnas ta. "MKMis tuleks vastav positsioon likvideerida ning kogu kompetents üle tuua Keskkonnaministeeriumisse koos kogu merendust hõlmava asekantsleri koha loomisega."

Savisaare sõnul puudub merenduse valdkonnas praegu institutsioon, kes oleks võimeline ülevaatlikult hindama kõiki merendusse puutuvaid tegevuste tahke ja mõjusid ning neid vajalikul määral koordineerima.

Reostustõrje eest merel vastutab meil Politsei- ja Piirivalveamet (järgmisest aastast Kaitsevägi), kuid selleks on vahendid ka Transpordiametil, mis moodustavad suure osa Eesti merereostustõrje võimekusest. Rannikureostuse likvideerimise eest vastutab Päästeamet ning eluslooduse pääste ja endise olukorra taastamise eest Keskkonnaamet. Järelevalve merel toimuvate tegevuste üle on jagatud Politsei-ja Piirivalveameti, Transpordiameti ja Keskkonnaameti vahel. Merel toimuvaid luba vajavaid tegevusi loastab Keskkonnaministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet ja Keskkonnaamet, aktsiise ja tollimakse kogub Maksu- ja Tolliamet. Merekeskkonna eest vastutab Keskkonnaministeerium. Ankrualad moodustab ja laevaliiklust korraldab Transpordiamet. Mereteadus ja -haridus on Haridus- ja Teadusministeeriumi portfellis, mereala ruumilise planeeringu koostas Rahandusministeerium ning merekultuuri hoiab Kultuuriministeerium. Kalavarud ja vesiviljelus kuuluvad nii Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkonda.

Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO - International Maritime Organisation) 2010. aastal Eestis läbi viidud vabatahtlik audit tõi suurima puudusena välja merendusvaldkonna strateegia puudumise. Seda strateegiat ei ole olemas tänaseni, kuigi uue auditi toimumiseni on jäänud vaid aasta. Seekord ei ole see enam vabatahtlik, vaid korraline audit, mille käigus vaadatakse üle, kuidas Eesti rahvusvaheliselt võetud kohustusi täidab. Eestis vastutab töö eest IMOs tervikuna MKM.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade