Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 17. mai 2022 (2022-05-18 08:47:49)

Põllumehed palusid Maaelukomisjonilt abi põldude kaitsmiseks

Kevadel ja sügisel Eestit läbivad rändlinnud on loomulik osa loodusest, kuid põllumehed vajavad põldudel saagi kaitsmiseks abi väga suure arvukusega hanede eest. Rändlindude heidutamiseks on vaja lahendust, mis tagab kooskõla looduse ja toidutootmise vajaduste vahel, ütlesid põllumeeste esindajad 16. mail toimunud Riigikogu Maaelukomisjoni kohtumisel.

"Vaatamata pingutustele on põllumehed hädas saagi kaitsmisega kevadrändel Eestit läbivate hanede tekitatud põllukahjude eest, sest Eestit läbiva Venemaa/Läänemere/Põhjamere valgepõsk-lagle rändeteel oleva populatsiooni arvukus praeguste andmete kohaselt 3,5 korda suurem kui asurkonna looduskaitseliselt soodne suurus. Põllumeeste probleemid ja kulud on seoses eksponentsiaalselt kasvanud haneliste arvukusega hüppeliselt kasvanud," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht
Riina Maruštšak.

"Põllumajandustootjate peamine eesmärk on tagada jätkusuutlik toidutootmine ja kindlustada toidujulgeolek. Kuna hanelised on suutelised hävitama isegi üle poole saagist, siis põllumehed otsivad ja kasutavad kõikvõimalikke erinevaid heidutusmeetmeid neid omavahel kombineerides. Kuid linnud õpivad ja praktiline kogemus näitab, et nende pelglikkus väheneb võrdeliselt populatsioonide suurenemisega," rääkis Rabaveere talu juht
Olav Kreen.

"Sõltumata põllumeeste aina suurenevast heidutuspingutusest on rändlindude kahjud siiski kasvutrendis. Keskkonnaameti andmetel registreeriti 2021. aastal kahjusid üle 2,5 miljoni euro," lisas Kreen.
"Paljud põllumajandustootjad jätavad kahjudest ka teavitamata, sest teavitamine on bürokraatlik ja kompensatsioon väike piirdudes vaid 3500 euroga ettevõtte kohta. Hanekahjud ettevõtte kohta on aga kordades suuremad - suurim registreeritud kahju ettevõtte kohta on 70 000 eurot aastas. Tegelike kahjude ulatus võib olla kuni 4 korda kõrgem registreeritutest," tõi Kreen esile.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.



Põllumajanduskoda: Loomade heaolu on loomakasvatuse nurgakivi

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on juhtum, kus Harjumaal lihaveiste pidamise alalt leiti korjuseid ja surnud loomade luustikke, taunimisväärne ja iga loomakasvataja peab esikohale seadma loomade tervise ja heaolu.

"Oleme kojas aastaid tegutsenud selle nimel, et loomakasvatajad üle Eesti järgiks loomakasvatuse aluspõhimõtteid ning nende teadlikkus loomapidamise nõuetest oleks kõrge. Paraku oleme tunnistajaks siiski juhtumile, kus hoolimatu loomakasvataja tegevusele pole mingit õigustust," sõnas koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul palub koda Põllumajandus- ja Toiduametil täie tõsidusega juhtumi kõik asjaolud välja selgitada. "Loomade väärkohtlemine ja loomapidamisnõuete eiramine pole kunagi õigustatud ning tahtlikele rikkumistele peab järgnema karistus, et tarbijate usaldus nii kontrollsüsteemi kui kodumaise toidu vastu saaks säilida," lisas ta.

Ilmselgelt heidab selline ülimalt vastutustundetu tegu varju kogu Eesti loomakasvatusele ja kõigile teistele loomakasvatajatele, kes pingutavad igapäevaselt, et tagada loomadele parimad kasvutingimused ja heaolu. Oleks siiski vale hinnata üksikjuhtumi pinnalt meie loomakasvatajaid, kes panustavad loomade pidamistingimuste parandamisse ja uute lautade ja varjualuste ehitamisesse ning tegelevad tipptasemel tõuaretusega," ütles Sõrmus.

"Julgen kinnitada, et Eesti loomakasvatuse üldine tase on hea ja meie loomakasvatajad tegutsevad professionaalselt, kuid paraku peame edasi pingutama, et ka ükski tõrvatilk ei saaks meepotti rikkuda," lisas koja juht.

Koja liikmed jagunevad nelja gruppi: põllumajandustootjad, põllumajandussaaduste töötlejad, maamajandusettevõtjad ja metsandusettevõtted; ja nimetavad nõukogu liikmed järgmiselt: põllumehed nimetavad kuus liiget, toidutööstused kolm liiget, kaks liiget nimetavad teised maamajandusettevõtjad ja ühe liikme metsaettevõtjad. Nõukogu valimistega samal ajal toimuvad ka koja neljas grupis juhatuse valimised. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.



Koja konverentsid ja seminarid

03.06 - EPKK Põllumajanduse Ärifoorum 2022 Tartus
07.06 - EPKK infopäev "Kodukohviku korraldamine toitlustusega alustajale"
14.06 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.