Naftasaaduste ebaseaduslike merrepumpamiste juhtumite arv Läänemerel kasvas 2006. aastal veidi, kuid oli siiski üks madalamaid läbi aegade, selgus Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgani (HELCOM) avaldatud raportist.

Vastavalt HELCOM-i liikmesriikide iga-aastasele raportile avastati eelmisel aastal vaatluslendudel kokku 236 naftalaiku. Vaatluslende viivad läbi kõik Läänemere-äärsed riigid, mullu ulatus seirelendude arv kokku 5128 lennutunnini. Üle-eelmisel ehk 2005. aastal avastati 224 rikkumist ja lennutunde oli kokku 5637. Vaatamata rikkumiste arvu väikesele tõusule, on see siiski paremuselt teine tulemus alates 1999. aastast.

Laevadelt naftasaaduste tahtlikku merrepumpamist on jälgitud õhuseirelendude raames alates 1988. aastast. Kõige rohkem reostusi tuvastati 1989. aastal, kui 3491 lennutunni jooksul registreeriti 763 reostust. Alates 1999. aastast on naftasaaduste merrepumpamiste arv pidevalt langenud.

"Viimase kaheksa aasta jooksul oleme saavutanud naftasaaduste ebaseaduslike merrepumpamiste 50-protsendilise vähenemise ning seda vaatamata laevaliikluse kiirele kasvule Läänemerel," ütles HELCOM-I tegevjuht Anne Christine Brusendorff. Tema sõnul on heade tulemuste taga erinevate kaitsemeetmete kompleksi ehk Läänemere Strateegia ellurakendamine, mida on HELCOM-i liikmesriigid järginud alates 1990. aastate lõpust.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna büroo juhataja Silver Vahtra sõnul suurendas Eesti piirivalve eelmisel aastal seirelendude hulka ühelt korralt nädalas kolmele, mis parandas ülevaadet Eesti merealadel toimuvast.

"Eelmisel aastal algatatud kaugseire tehnika soetuse tulemusena saab Eesti seirevõimekus olulise täienduse kahe kaugseire anduri näol," lisas Vahtra. "Neist üks, SLAR ehk külgvaate radar võimaldab avastada laial nägemisribal (kuni 60 kilomeetrit) merel oleva anomaalia ja teine - LIDAR - võimaldab selle anomaalia identifitseerimist ja koguselist määratlust." Uute radarite lisandumisega saab seirelende läbi viia ka öisel ajal, mis teeb Eestist võrdväärse koostööpartneri naabrite ja teiste HELCOM-i liikmesriikide hulgas.

Peamiselt avastati ebaseaduslikke merrepumpamisi põhilistel laevatamismarsruutidel. Kuni 86 protsenti merereostustest olid väiksemad kui üks kuupmeeter õli. Vaid üks reostus oli suurem kui 100 kuupmeetrit õli (Edela-Läänemeres) ja kaks tühjakslaadimist olid üle kümne kuupmeetri (Soome lahes). Võrdluseks, et 2005. aastal avastati kaks merereostust suurusega üle 100 kuupmeetri ning neli üle kümne kuupmeetri.

Regulaarset õhuseiret teostab üle 20 lennuki ja helikopteri, samuti kasutab HELCOM ebaseaduslike reostajate tabamiseks satelliite. Euroopa Meresõiduohutuse Amet on liikmesriikidele satelliitinfo teenuse avanud, mis võimaldab HELCOM-i liikmesmaadel lende planeerida ja ühiselt koordineerida.

Naftasaaduste või mistahes kujul naftat, sealhulgas toornaftat, kütteõli, naftajääke või rafineeritud tooteid sisaldavate segued merrepumpamine on Läänemere piirkonnas keelatud. Mõne erandiga on kõik laevad kohustatud oma õlijäätmed enne sadamast lahkumist ära andma. Et seda veelgi soodustada, on Läänemere-äärsed riigid kokku leppinud, et laevadelt selle eest tasu ei võeta. Selle asemel tasaarveldatakse kulud näiteks üldisest sadamamaksust või keskkonnatasult.

HELCOMi 2006. aasta raportit ebaseaduslikest naftasaaduste merrelaskmisest saab lugeda aadressilt http://www.helcom.fi/stc/files/shipping/spills2006.pdf