Kuuse-kooreürask. Foto: Keskkonnaagentuur

Üraskite aktiivne lendlus algas 6. mail ning on kestnud mitu päeva intensiivselt kõikjal Eesti mandriosas. Üraskeid on leitud arvukalt nii seirepüügil püünistest, rohkelt olid asustatud ka püünispuud ning tormiheite ja -murru puud.

Kuuse-kooreüraski püünispuud on soovitav vedada metsast välja saeveskitesse töötlemiseks mõne nädala jooksul pärast puude asustamist ja haude rajamist. Sobivaim aeg selleks on siis kui koore all on üraskite munad ja nukkumata vastsed - seega mai lõpus või hiljemalt juuni esimesel poolel. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna sõnul ei tohi sellega viivitada, kuna vastasel juhul jõuavad noormardikad kooruda ning koore alt lahkuda. Mardikate lahkumist koore alt mõjutab ka ilmastik, jahedate ja vihmaste ilmade korral jäävad mardikad koore alla kauemaks kui sooja ja kuiva ilma korral. Üraskite asustatud puudelt lahkumise aega mõjutab ka üraskite asustustihedus, kui üraskite arvukus puudel on hõre, siis jäävad vanamardikad puule pikemaks ajaks ning kaevandavad pikemad käigud. Harilikult asustab kuuse-kooreürask nõrgestatud või äsja hukkunud kuuski. Kui nende arvukus kasvab soodsates oludes väga suureks ja nõrgestatud puid enam ei jätku, siis on nad hulganisti koos rünnates võimelised asustama ka terveid kuuski.

Kuuse-kooreürask (Ips typographus) on kärsaklaste sugukonda kooreüraski perekonda kuuluv mardikas ning Eestis suurimat kahju tekitav üraskiliik), kes asustab eelkõige nõrgestatud puid ja värsket metsamaterjali. Üraskeid saab kokku meelitada ka feromoonpreparaate kasutades - siis on püünispuid vähem vaja.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade