Välismaalaste seaduse väljakuulutamine loob vajalikku selgust

Põllumajandusettevõtted ja toidutootjad hindavad välistööjõu kättesaadavust murettekitavaks, selgus hiljutisest Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja küsitlusest. Ettevõtted prognoosivad raskusi hooajatööliste leidmisel, mille tõttu on oht, et ei suudeta kõiki vajalikke töökohti täita. Ettevõtjad loodavad, et välismaalaste seaduse muudatuste jõustumine aitab luua selguse Ukraina inimeste töötamise lubade pikendamisel.

"Põllumajanduskoja küsitlus näitab, et ettevõtjad lähevad tööjõu kättesaadavust silmas pidades käesolevale hooajale vastu ebakindlas olukorras. Senised kokkulepped Ukrainast pärit töötajatega ei saa sõja tõttu toimida ja sõjapõgenike hulgast pole vajalikus mahus töötajaid leitud. Selguse tekitamiseks välistööjõu palkamisel ja töötamise lubade pikendamisel peame väga oluliseks presidendi eilset otsust kuulutada välismaalaste seadus lõpuks välja," ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmete hulgas tehtud küsitluses vastasid need ettevõtted, kes kasutavad ja vajavad oma ettevõttes välistööjõudu. Küsimusele, kui tõenäoliseks hinnatakse sellel hooajal töötajate leidmist, vastas pea kolmandik, et prognoosivad sektoris teravat tööjõu puudust ja üle kolmandiku vastanud ettevõtetest tunnistasid, et tõenäoliselt tekib mõningane tööjõu puudus. Muret väljendasid erinevate tootmisvaldkondade esindajad, nii maasika-, piimakarja-, teravilja- ja lihaveisekasvatajad kui toidutööstuste esindajad. Enim olid mures ettevõtted, kelle vajadus hooajatööliste järele on suur. Ainult kolmandik vastanutest arvas, et saavad varasemaid kontakte ja kokkuleppeid kasutades tööjõu leidmisega hakkama.

Kuigi paljudel ettevõtjatel olid Ukrainast saabuma pidanud töötajatega juba kokkulepped sõlmitud, siis inimesed ei soovi enne sõja lõppu Ukrainast lahkuda - mehed lahkuda ei saa ja naised soovivad olla neile oma kodumaal toeks. Samuti mainiti, et Ukrainast ei sa lahkuda ka osad mehed, kes sõitsid vahepeal koju.

Sõjapõgenikud pole põllumajandustööd üles leidnud

Küsimusele kas olete juba leidnud töötajaid Ukrainast saabunud sõjapõgenike hulgast vastas vaid 9% ettevõtjatest, et on enda tööjõu vajaduse täitnud. Osaliselt ja vähesel määral on saanud töötajaid sõjapõgenike seast 31% vastanutest ja 60% ettevõtteid tõdes, et nad ei ole saanud töötajaid sõjapõgenike hulgast.

Põhjustena, mis on olnud peamised probleemid või mis on saanud takistuseks sõjapõgenike palkamisel, nimetati huvi puudumist töötada ja elada maapiirkonnas, asukoha sobimatust ning inimeste varasema kogemuse puudumist põllumajanduses. Samuti toodi välja, et paljud põllumajanduses pakutavad füüsilised tööd sobivad pigem meestele, aga sõjapõgenike hulgas on enamasti naised lastega. Mõned vastanutest nentisid, et põllumajandusse ja loomakasvatusse töötjate leidmine on keeruline ka suhteliselt head palka pakkudes.

Enne 24. veebruari Eestis viibinud töötajate töötamise lubade pikendamisega seoses toodi murekohana välja raskusi hooajatöötaja vormistamisel lühiajaliseks töötajaks. Üheks mureks sellega seoses on lühiajalise töötaja väga kõrge palganõue sektori keskmise ja hooajatöötajate palgatingimustega võrreldes. Kurdeti ka bürokraatia, menetlustähtaegade ja info puudusega seotud probleeme.

Põllumajanduskütuse soodustusega tuleb jätkata

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul muutub just 2023. aasta põllumajandussektori jaoks väga riskantseks, mistõttu tuleks jätkata erimärgistatud kütuse täis mahus aktsiisisoodustust ka järgmisel aastal.

Põllumajanduskoja hinnangul on heaks võimaluseks põllumajandussektori laiapõhjalisel toetamisel erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi langetamine. "Tunnustame valitsuse otsust, mille kohaselt on kavas selle aasta lõpuni erimärgistatud kütuse aktsiis langetada praeguselt 100 eurolt ELi poolt lubatud minimaalsele tasemele 21 eurot/1000 l kohta. See otsus toetab koja hinnangul sektorit poole aasta jooksul ca 3,5 miljoni euro ulatuses," ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on paljud koja liikmed märkinud aga, et just 2023. aasta võib kujuneda põllumajandussektori jaoks tõeliseks katsumuseks, sest tootmiskulude hinnakasv on selleks ajaks täies mahus jõudnud ettevõtjateni, kuid ilmatikutingimusi ja turuhindade taset on võimatu ette prognoosida. "Eeltoodust tulenevalt peame väga oluliseks erimärgistatud kütuse aktsiisi täies mahus soodustusega jätkamist ka 2023. aastal ja edaspidi," rõhutas ta. Aja jooksul kasvab vajadus ka soodsate laenu- ja käendusvõimaluste järele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse.

Koda palub maaeluministril kriisiabi anda kõige suuremates raskustes sektoritele

Valitsuse kava suunata põllumajandussektorisse 11,7 miljonit eurot erakorralist toetust ja langetada aasta lõpuni erimärgistatud kütuse aktsiisi on tunnustamist väärt ja pakub osalist leevendust kiiresti kasvanud kulude kompenseerimiseks, kuid võimalike probleemide ulatus on abipaketist märkimisväärselt suurem, märgitakse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumises maaeluminister Urmas Kruusele.

Kuigi kriis ei jäta puudutamata ühtegi ettevõtjat, siis põllumajanduskoja liikmed peavad oluliseks, et toidu varustuskindluse tagamiseks ette nähtud toetus läheks neile tootjatele, keda praegune kriis on kõige enam mõjutanud. "On selge, et abipaketi maht on kõikides põllumajanduse sektorites kiiresti kasvavate ja kumuleeruvate energia-, kütuse-, väetise- ja söödakulude valguses väga piiratud. Seetõttu tuleks toetuse jaotamise puhul eri sektorite vahel tähelepanelikult hinnata, kas ja millist mõju toetuse eraldamine avaldab antud sektori olukorra leevendamisel," ütles koja juht Roomet Sõrmus.

"Juba praegu saab prognoosida väga suurt kulude kasvu alanud hooajal tehtavatel põllumajandustöödel. Täpse hinnangu sektori olukorrale saab anda aga alles sügisel, mil saak on salves, hinnatõusud on kallimate tootmissisendite näol täismahus jõudnud tootjateni ning olukord põllumajandussaaduste turgudel on selginenud. Mõnedes sektorites oli juba enne sõja puhkemist väga keeruline, millega tuleb kindlasti arvestada," selgitas koja juht.

Koda palub toetuse jaotamisel ja abi vajaduse hindamisel Maaeluministeeriumil võtta aluseks erinevate tootmissektorite tootmiskulude struktuur, põllumajandussaaduste turu arengud ja kattetulu arvestused. Näiteks mõjutab söödaturul toimuv erinevaid loomakasvatuse valdkondi erinevalt - osad sektorid sõltuvad väga suurel määral kiiresti kallinenud ostusöödast, teistes sektorites on põhisöödaks ettevõtte enda poolt toodetav koresööt, mille varumine muutub kütuse ja teiste tootmisvahendite hindade kasvu tõttu eeloleval suvel samuti oluliselt kallimaks.

Koja konverentsid ja seminarid

26.05 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
03.06 - EPKK Põllumajanduse Ärifoorum 2022 Tartus
07.06 - EPKK infopäev "Kodukohviku korraldamine toitlustusega alustajale"
28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

Allikas: Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri