Metskitse tall. Foto autor: Tarmo Evestus

Kevadel ja varasuvel on looduses järglaste kasvatamise aeg. Praegu võib looduses viibides ja liikudes kohata senisest enam metsloomade- ja nende seas linnupoegi, kes enamasti ei vaja inimese abi.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialisti Jan Siimsoni sõnul võib inimene looduses sageli sattuda peale metsloomapojale, kes tundub esmapilgul mahajäetuna. Enamasti on loomavanemad kas toiduotsingutel või läheduses ootamas, et inimene taanduks. "Paljud loomad ei viibi pidevalt oma järglaste juures ning käivad poegi vaid aeg-ajalt söötmas. Kõige enam võib kohata esmapilgul hüljatuna ja abituna tunduvaid metskitsede ja jäneste poegi. Metsloom ei julge tulla oma järglase juurde ega saa teda sööta, kui läheduses viibib inimene," tähendas Jan Siimson.

Suurest aitamise soovist tuleb aga paraku ette olukordi, kus inimene sekkub metslooma ellu põhjuseta ja teeb talle sellega hoopis kahju. "Kõige halvemal juhul viiakse loomapoeg tema kodust eemale. Seda kindlasti teha ei tohi. Metslooma eemaldamine tema loomulikust elukeskkonnast ei ole lubatud ega reeglina ka vajalik. Seda tohib teha vaid Keskkonnaameti eelneval loal, juhul kui see on tõesti põhjendatud," selgitas Keskkonnaameti peaspetsialist Jan Siimson.

Omal käel tegutsemine tekitab enamasti metsloomapoegadele rohkem kahju kui kasu. "Kui satute vastamisi loomapojaga, on kõige mõistlikum rahulikult taanduda. Metslooma ei tohi puutuda, pikemalt vaadelda, silitada ega sülle võtta, sest nõnda seaks inimene loomapoegade edasise elu ohtu. Pikem peatumine leitud loomapoegade juures võib olla neile ohtlik, kuna inimese juuresoleku tõttu märkavad neid kergemini ka võimalikud kiskjad," selgitas Siimson.

Tervel metsloomapojal on kõige parem oma loomulikus elukeskkonnas -ta ei vaja inimeste abi ja ta tuleb rahule jätta. Selgelt vigastatud või hätta sattunud metsloomast võib teatada riigiinfo telefonile 1247. Seejärel otsustavad selleks ettevalmistatud spetsialistid, kuidas on kõige mõistlikum edasi tegutseda.

Riigiinfo telefonile 1247 helista, kui:

- loomalapse vanem on hukkunud ning seejuures on looma hukkumine tõendatud;

- loom on nähtava vigastusega;

- loom on jäänud kinni (nt kukkunud auku, takerdunud traati või aia vahele vms) või sattunud väljapoole loomulikku elukeskkonda ning tema loomulikku elukeskkonda pääsemine on välistatud ilma kõrvalise abita.

Rohkem infot hättasattunud metsloomade kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.