OÜ Kodudoktor perearst Anneli Kalle leiab, et kevadväsimust saab määratleda kui inimese halba enesetunnet, mis on tõenäoliselt tingitud tema jõu- ja energiavarude lõppemisest.

«Tegelikult annab keha alati väsimusega märku, kui midagi on valesti, näiteks kui on vähe magatud või vähe söödud,» lisab Kalle. Muidugi tekitavad pikad talved hulgaliselt külmetushaigusi ja immuunsus läheb madalamaks ning see tekitab väsimust ja organism ei suuda sellest taastuda.

On väike grupp inimesi, kellel on väsimus seotud ka pimedusega, nad lihtsalt ei talu pikka pimedat talve. Nendel tekib depressiivne seisund, mis väljendub väsimusena. «Neil, kes tunnevad, et nad aktiveeruvad valguse peale, soovitan koju osta päevavalgust imiteeriv valguslamp ja teha sellega pimedal ajal raviseansse,» soovitab perearst. Kellel on võimalus, sõitku kindlasti lõunamaale puhkama.

Väsimus võib olla haigus

Väsimuse üks põhjus võib olla ka see, et organism ei vabasta end jääkainetest. Selle põhjus on omakorda see, et inimene liigub vähe ega söö korralikult. «Organismil on raskel ajal lihtsam toime tulla siis, kui ta sööb vähem, mitte rohkem. Kui väsinud organism peab tegelema ka seedimisega, siis midagi muud ta lihtsalt ei jõua selle kõrvalt enam teha,» nendib Kalle.

Kes on teinud veepäevi ja paaste, teavad seda head enesetunnet, mis pärast neid tekib. Perearst hoiatab, et meeles peab pidama siiski seda, et täielikku paastu võib teha vaid spetsialisti juhendusel, siis on sellest pikemaajalist kasu.

Kuidas teha vahet, kas tegemist on kevadväsimusega või kummitab kannatajat selline tõsine haigus nagu depressioon? Kui inimene tunneb, et tal on pidevalt juba pikemat aega ebanormaalne väsimus, tuleb kindlasti perearsti juurde minna.

Väsimuse taga võivad olla mingid muud põhjused: võib-olla on verenäitajad halvemaks läinud, läbipõetud haiguste tagajärjel on tekkinud seisundid, mis vajavad uuringut ja arstlikku vahelesegamist. Meeleolu aitavad kontrollida testid, mida saab arsti vastuvõtul täita. Tulemuste põhjal saab otsustada, kas inimeses on peidetud depressiooni nähte.

Need, keda aeg-ajalt kummitavad unehäired, peaks kindlasti nendest oma perearstiga rääkima. Kalle toonitab, et kindlasti pole esmane päästja unerohi, vaid põhjuse väljaselgitamine.

«Unehäiretega inimesed ei tohiks päeval pärast kella kolme enam juua ergutava toimega jooke, näiteks kohvi, rohelist teed jne. Pole ka hea õhtul hilja kõhtu väga kõvasti täis süüa,» õpetab ta. Samuti pärsib und alkohol, kuigi hetkeks võib tekkida petlik mulje, et see paneb magama, siis tegelikult rikub ta sügavat und.

Liiga palju vitamiine

Kevadväsimust ei saa ravida, aga selle ennetus algab juba suvel, mil inimestel on enamasti puhkused. Siis elatakse tunduvalt tervislikumalt: süüakse palju värskeid puu- ja köögivilju ja marju ning liigutakse palju ringi ja ollakse looduses. Sügisel hakatakse aga uuesti uue hooga tööle ning tavaliselt inimene jätab ennast talve jooksul unarusse.

«Kui enda eest hoolitsetaks kogu aasta nii hästi nagu suvel, siis tõenäoliselt kevadväsimust ei tekiks,» tõdeb Kalle. «Mina soovitan suvel võtta päikest, olla värskes õhus, süüa tervislikult puu- ja köögivilja. Kindlasti regulaarselt sportida, sest see tugevdab immuunsust ja parandab enesetunnet.»

Väsimuse korral saab end pisut turgutada, võttes toonikume (ženšenn, sidrunväändiku ekstrakt), mis toniseerivad organismi ja imevad sellest viimasedki jõuvarud esile, et keha suudaks töötada.

«Võib olla ka olukord, et kui jõuvarud on otsas, ei suuda organism toonikume enam omastada, need lähevad seedetraktist niisama läbi ja inimene ei saa neid kätte. Seda põhjusel, et tal ei ole energiat võtta rakutasandil vastu ainet, mis talle antakse,» selgitab Kalle.

Kui teha vitamiinikuur, siis on seda perearsti sõnul mõistlik teha oktoobris-novembris, kui organism on tugev ja suudab ained kenasti omastada. Kindlasti ei peaks vitamiine võtma kogu aeg. See, kes vajab neid pidevalt, peab ilmselt täiesti valesti sööma, et ei saa aineid toidust kätte.

«Meil on vitamiinide võtmine selgelt liialdatud ning olgu teadmiseks, et vitamiinide ja toidulisandite võtmine ei lahenda kuidagi ebatervetest eluviisidest tekkinud probleeme,» on Kalle skeptiline.

«Kui inimene ei liigu üldse, magab halvasti ja vabal ajal taastumise asemel tarbib alkoholi, ei ole mõtet rääkida kevadväsimuse kadumisest.» Inimene peaks tervelt elama ja oma kehale tähelepanu juhtima, aga kui siis ikka on väsimus, tuleb pöörduda arsti poole.