Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

Jaanus Marrandi: meil on võimekus katta kodumaise gaasiga suur osa Eesti vajadusest

OÜ Estonia juht Jaanus Marrandi näeb Vene gaasist loobumisel alternatiivina head võimalust kodumaisele biogaasile. "Meil on võimekus toota biogaasi koguses 1 terawatt-tund (TWh) ehk ligi viiendik praegusest Eesti vajadusest ja seejuures saaks kasu sellest kogu Eesti laiemalt." Praegune Eesti aastane gaasi tarbimisvajadus on 5TWh.

Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud, et 2030. aastaks on põllumajanduses vaja vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust. Põllumajanduses on piimatootmine ja loomakasvatus olnud need valdkonnad, kus kasvuhoonegaaside tekitamine on kõige suurem. Marrandi ütles, et see on suur väljakutse kogu Eesti majandusele ja eriti põllumajandusele.

"Uute rohe-eesmärkide valguses on väga tähtis, et suudaksime oma seisukohti kaitsta ja selgitada, et me ei peaks hakkama oma põllumajandustootmist ja eriti piimatootmist vähendama olukorras, kus meie väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine on niigi väiksem võrreldes teiste EL riikidega. Lisaks on meie positsioon küllalt eriline, võrreldes teiste riikidega on Eestis põllumaa osakaal territooriumist üks väiksemaid," arutles Marrandi. "Samas suudame piimakarja kasvatamisel konkureerida maailma parimatega ja me elame kliimavöötmes, kus on kus on rohusöötade tootmiseks sobiv niiskusrežiim."

Energiapotentsiaal olemas

Marrandi tõi välja, et ühe kilogrammi piima tootmisel moodustab kõigist kasvuhoonegaasidest metaan üle 40%. "Kliimamuutustega võitlemisel on ilmselge vajadus leida võimalusi kasvuhoonegaaside heitme vähendamiseks," kinnitas Marrandi. Lisades, et loomakasvatuses ja põllumajanduses tervikuna tekkivate kasvuhoonegaaside ehk metaani kinnipüüdmine ja selle kasutamine meie majanduses on väga hea võimalus. "Näen, et Eestis on biogaasi tootmispotentsiaal suuresti kasutamata. Teema on aktuaalne juba seetõttu, et gaasihinnad on oluliselt tõusnud ja me soovime saavutada sõltumatust Vene gaasist ning leida alternatiivseid lahendusi. Kui me täna räägime, et LNG terminali kaudu võiks Eestisse laevaga tuua gaasi koguses 1 TWh, siis on hinnatud, et sama suure koguse biometaani on Eestis võimalik toota loomasõnnikust ning kasutada sealjuures muidki bioloogilisi jäätmeid alates rohusilost kuni toidujäätmeteni." Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Pääsukesemärgiga tooted paistavad silma innovatsiooniga

Aprillis sai kuus uut toodet Pääsukesemärgi: Eesti Pagari sidruni-kohupiimakook ja haputaina röst, Saidafarmi külmkuivatatud juustukrõpsud köömnetega, Madila Mahe tudraõli, Tera Leib leiva küpsetamise jahusegud - traditsiooniline ja kanepiseemnetega.

Aprillis toimus Tunnustatud Eesti Toit ehk pääsukesemärgi uute toodete hindamine. Hindamise käigus tõsteti innovaatilise tootena esile Tera Leib leiva küpsetamise segusid, millega on tehtud leiva küpsetamine väga lihtsaks ka neile, kellel puudub varasem kogemus.

"Tunnustan ettevõtteid, kes tõhusalt tegelevad Eestimaise tooraine baasil toitude arendustööga ja seisavad nii meie söögilaua mitmekesisuse eest. Sellel kevadel oli hindamisel mitmeid innovaatilisi tooteid, näiteks Tera Leib leiva küpsetamise segud on esimesed seda tüüpi jahusegud, mis kannavad pääsukesemärki," vahendas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.

Hindamiskomisjon tunnustas ka kahte Eesti Pagari toodet: sidruni-kohupiimakooki ja haputaina rösti. "Mõlemad uudistooted olid ootuspäraselt maitsvad. Haputainas on aina enam populaarsust koguv ja on meeldiv näha ka poelettidel mõnusalt hapukat saia," toodi hindamisprotokollis välja. Eesti Pagar paistab silma ettevõttena, kes hindab kodumaist toorainet ja kelle tooteportfellis on kõige rohkem pääsukesemärgiga tooteid.

Kui varasemalt on pääsukesemärki kandnud vaid Scanola "Olivia" rapsiõlid, siis nüüd on lisandunud ka Madila Mahe tudraõli, mis on mõeldud kasutamiseks nii salatites kui küpsetamiseks.

Uue tootena sai märgi ka külmkuivatatud juustukrõpsud köömnetega, mis on hea lisandus juba märki kandvale Saidafarmi tootele juustukrõpsud tilli ja küüslauguga. "Saidafarmi külmkuivatatud juustukrõpsud on ainsad sellisel meetodil valmistatud juustukrõpsud Eesti turul," tunnustas Lindsaar tootja uudset lähenemist. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Tootmissisendite nappus ja logistikaprobleemid vähendavad Ukraina põllumajandustoodangut

Ukraina Põllumajandusfoorumi direktor Mariia Didukh andis möödunud nädala lõpus Euroopa põllumeeste organisatsioonis Copa-Cogeca ülevaate Ukraina põllumajanduse olukorrast. Venemaa sissetung on Didukhi sõnul põhjustanud väga tõsiseid tagajärgi Ukraina inimestele, ka põllumajandusele.

"Ukrainal on väga oluline roll maailma toidujulgeoleku tagamisel. Ukraina panus on lisaks enda inimestele veel umbes 400 miljoni inimese toitmine maailmas. Ukraina nisu suurimad importijad on olnud Egiptus, Indoneesia ja Türgi," rääkis Ukraina Põllumajandusfoorumi direktor Mariia Didukh. Ukraina Põllumajandusfoorum koondab kuut suuremat põllumeeste ühendust ja üle 50% Ukraina põllumeestest.

Mariia Didukhi sõnul on praegu maailma toidujulgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega Ukraina sadamate avamine ja humanitaarkonvoide korraldamine. Vajalik on ehitada laiarööpmeline raudtee Ukraina ja Leedu vahele, et luua alternatiivne ekspordikanal Ukraina vilja eksportimiseks. Vajalik on ka kõikide impordikvootide kaotamine Ukraina põllumajandustoodetele Euroopa Liitu.

"Euroopa põllumehed väljendasid Ukraina põllumeestele oma täit solidaarsust ja toetust. Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni Copa-Cogeca üldkoosolekutel otsustati konsensuslikult, et sõja mõjude ja humanitaarolukorra leevendamiseks ning Ukraina toetamiseks on impordipiirangute eemaldamine ajutise meetmena vajalik. Oluliseks peetakse seejuures ELi toiduohutuse standarditest kinnipidamist. Copa-Cogeca jälgib koos ELi institutsioonidega leevendusmeetme mõjusid, et ära hoida turutõrked kõige tundlikemates sektorites," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht, Copa asepresident Roomet Sõrmus.

Ukraina on maailma põllumajandusturgudel võtmetähtsusega

Ukrainas kasutatava põllumajandusmaa suurus ulatub ca 41 miljoni hektarini. 2020. aasta andmetel oli suurematest kultuuridest nisu pind 6,6 miljonit ha, päevalille pind 6,5 milj ha, maisi pind 5,4 milj ha ja odra pind 2,4 milj ha. Ukrainast eksporditud nisu kogus on olnud 24 miljonit tonni (12% maailma ekspordist), maisil 33 milj t (16%), odral 6 milj t (18%), rapsiseeme 2,7 milj t (20%), päevalille õli 6,6 milj t (50%).

Enne sõda eksporditi Ukraina sadamate kaudu 5-6 miljonit tonni vilja ja 500-700 tuh päevalilleõli kuus. Sadamate kaudu eksporditi 98% Ukraina põllumajandussaadustest.

"Praegu on sadamad blokeeritud, Venemaa ründab ka kaubalaevu ja meri on mineeritud. Alternatiivsed kanalid raudtee ja maanteede kaudu on väga piiratud mahuga. Teravilja ekspordiks sobib 10 raudteesuunda, kuid need katavad vaid 20% varasemast vilja ja 50% päevalilleõli kaubamahust. Vilja vedamise võimsus raudtee kaudu on umbes 1,1 milj t kuus ja päevalilleõlil 250 tuh t kuus. Raudtee kasutamisel on probleemiks erinev raudteelaius ja vagunite puudus," rääkis Didukh.

2022. aasta kevadel loodetakse suvikultuure külvata 14 miljonile hektarile, mis on umbes 70% varasemast mahust. Suurimad probleemid ja kaotused on Kirde-, Ida- ja Lõuna-Ukrainas. Sellel hooajal kavatsevad Ukraina põllumehed külvata vähem maisi, rohkem sojauba ja päevalille. Selle põhjuseks on ekspordilogistika, et vähendada kauba mahtu. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Koja konverentsid ja seminarid

26.05 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
03.06 - EPKK Põllumajanduse Ärifoorum 2022 Tartus
28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade