Seoses uute pereelamute massilise ehitusega kogu Eestis on järsult suurenenud vajadus haljastuse ja maastikuehituse järele ning sealt edasi ka valminud haljastust hooldavate oskustööliste järele.

Üldtuntud tõde «töö õpetab tegijat» peab küll paika lihttöö ja käteosavuse puhul, aga tõsiaednikul on vaja nii teoreetilisi algteadmisi kui ka erialaseid maailmapraktika kogemusi, kirjutab aiandusliidu juhatuse aseesimees Valdur Miller Äripäeva eriväljaandes Aiandus.

Milleri kinnitusel on aiandusfirmad küllalt kitsalt spetsialiseerunud ja vajavad pidevat töökäte juurdekasvu noorte näol. Peamiseks tulevaste aednike koolituskeskuseks on Räpina aianduskool, kuid ka Luua metsanduskoolis ja Suuremõisa tehnikumis saavad aianduse põhitõed õppuritele omaseks.

Aianduse erialadel toimub õppetöö kutsestandardi nõudeid arvestades ja nii koolide lõpetajad kui ka tegevaednikud võivad taotleda erialaseid kutsetunnistusi, käivad ettevalmistused haljastaja ja maastikuehitaja kutsetunnistuste väljaandmiseks.

Euroopa tööjõuturul on eri riikide erialade õpetustase liialt erinev ja noorte aednike kutseoskusi tuleks Milleri sõnul omavahel võrrelda. Euroopa vanimad riigid on aluse pannud Euroopa nooraednike kutsevõistlustele, mis toimuvad üle aasta iga kord eri riigis kuni 25 aastaste õpilaste vahel.

Esimesed Euroopa nooraednike kutsevõistlused toimusid 2002. aasta oktoobris Saksamaal Münsteri lähedal. Kümne võistlusülesande lahendamisel osales 18 võistkonda 11 riigist.

Eesti sai siis kuuenda koha (riikide arvestuses isegi viienda). Samuti on loota, et 2010. aastal toimuvad samad võistlused Eestis Räpinas.