Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

Euroopa põllumehed toetavad Ukraina toodetele turu suuremat avamist

Sellel nädalal Brüsselis toimunud Euroopa põllumeeste organisatsiooni Copa-Cogeca kohtumisel andis Ukraina Põllumajandusfoorumi direktor Mariia Didukh ülevaate Venemaa sissetungi mõjudest Ukraina põllumajandusele. Venemaa sissetung on Didukhi sõnul põhjustanud väga tõsiseid tagajärgi Ukraina inimestele, ka põllumajandusele. Väga suureks mureks on Ida-Ukraina alade olukord, kuid pommid tabavad ka Kiievit ja Lääne-Ukrainat.

"Ukrainal on väga oluline roll maailma toidujulgeoleku tagamisel. Ukraina panus on lisaks enda inimestele veel umbes 400 miljoni inimese toitmine maailmas. Ukraina nisu suurimad importijad on olnud Egiptus, Indoneesia ja Türgi," rääkis Ukraina Põllumajandusfoorumi direktor Mariia Didukh. Ukraina Põllumajandusfoorum koondab kuut suuremat põllumeeste ühendust ja üle 50% Ukraina põllumeestest.

Mariia Didukhi sõnul on praegu maailma toidujulgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega Ukraina sadamate avamine ja humanitaarkonvoide korraldamine. Vajalik on ehitada laiarööpmeline raudtee Ukraina ja Leedu vahele, et luua alternatiivne ekspordikanal Ukraina vilja eksportimiseks. Vajalik on ka kõikide impordikvootide kaotamine Ukraina põllumajandustoodetele Euroopa Liitu. Ukraina põllumehel loodavad selles osas, et Copa-Cogeca toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut.

Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku Venemaa poolt Ukraina vastu algatatud sõja valguses erakorraliselt ja ajutiselt leevendada Ukraina põllumajandussaadustele impordi tingimusi Euroopa Liitu.
"Euroopa põllumehed väljendasid tänasel kohtumisel Brüsselis Ukraina põllumeestele oma täit solidaarsust ja toetust. Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni Copa-Cogeca üldkoosolekutel otsustati konsensuslikult, et sõja mõjude ja humanitaarolukorra leevendamiseks ning Ukraina toetamiseks onimpordipiirangute eemaldamine ajutise meetmena vajalik. Oluliseks peetakse seejuures ELi toiduohutuse standarditest kinnipidamist. Copa-Cogeca jälgib koos ELi institutsioonidega leevendusmeetme mõjusid, et ära hoida turutõrked kõige tundlikemates sektorites," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht, Copa asepresident Roomet Sõrmus. Loe pikemalt sõja mõjudest Ukraina põllumajandusele EPKK kodulehelt.

Kvaliteedikava annab sealihasektorile kindlustunde

Lihasektor vajab sealiha kvaliteedikava, see toob turule ühtlase kvaliteediga liha ning tarbijale kindlustunde, et liha on toodetud loomade heaolunõudeid ja häid tavasid järgides, tõdeti 27. aprillil toimunud sealiha kvaliteedikavade teemalisel arutelul.

Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga (EPKK) korraldas sealiha kvaliteedikavade teemalise arutelu, sektor kohtus juba kolmandat korda ja nüüd said paika põhilised näitajad, mida kava loomisprotsessis arvesse tuleb võtta. Kohtumisel lepiti kokku, et standardid kirjeldatakse loomade tervise ja heaolu, ravimise, pidamis- ja käitlemisvahendite, söötmis- ja jootmiskorralduse, bioturvalisuse, elusloomade transpordi, aretuse ning liha kvaliteedi valdkondades.

"Käesoleval aastal alustasid seakasvatajad sealihasektoris kvaliteedikava väljatöötamist. Kvaliteedikavas kirjeldatakse standardid, mida sealihatootjad peavad tootmisel järgima. Kõrgemad nõuded nähakse kvaliteedikavaga ette näiteks loomade heaolule ning liha kvaliteedile," selgitas tausta Eesti Tõusigade Aretusühistu juht, EPKK lihatoimkonda vedav Anu Hellenurme. "Algatuse eesmärk on tagada Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkus ning anda tarbijale võimalus liha ostmisel teha teadlik valik, eelistades kodumaist ning kestlikult toodetud sealiha." Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Põllumajandusvolinik: Eesti on Euroopa ökoloogiline liider

25. aprillil külastas Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski Eestit, kohtudes maaeluministeeriumi ja põllumajandussektori esindajatega. Kohtumiste keskmes oli turuolukord ja toiduga kindlustatus seoses sõjaga Ukrainas ning ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava.

Kohtumisel põllumajandus- ja keskkonnaorganisatsioonide esindajatega arutati põllumajandus- ja toidusektori olukorda Ukrainas toimuva sõja valguses ning ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi ettevalmistamist. Volinik tunnustas Eesti põllumajandus- ja toidutootmise panust Euroopa toidujulgeoleku tagamisse ja tõi esile siinse põllumajanduse keskkonnasõbralikkuse.

"Venemaa sissetung Ukrainasse on tekitanud suuri väljakutseid ka põllumajandussektorile ning põllumeeste ja toidutootjate olukord on hüppeliselt kasvanud tootmiskulude tõttu väga ebakindel. Kuigi koos tootmiskulude kasvuga on osades sektorites kasvanud ka põllumajandustoodangu hind, siis põllumajandustootjate riskid on tohutult kasvanud. Tunnustame selle valguses Euroopa Komisjoni abipaketti olukorra leevendamiseks, kuigi paketi maht on selgelt liiga väike," ütles volinikuga kohtunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on praeguses keerulises olukorras kõige olulisem anda põllumeestele kindlustunne ja rahu tegevusega jätkamiseks, et põllumehed saaksid kindlustada meie igapäevase toidujulgeoleku. "Peame väga kriitiliselt hindama täiendava halduskoormuse ja uute keskkonnaalaste kohustuste panemist põllumeestele, mida on näiteks kavas teha tööstusheite direktiivi või taimekaitsevahendite määruse ülevaatamise käigus. Talust taldrikule strateegia eesmärkide saavutamisel tuleb arvestada liikmesriikide olukorra ja senise panusega. Tunneme uhkust, et Eesti on taimekaitsevahendite, väetiste ja antimikroobikumide madala kasutuskoormuse ja mahepõllumajanduse suure osakaalu osas Euroopa Liidu parimate hulgas - sellega tuleb uute kohustuste määramisel ka arvestada," rõhutas koja juht.Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski toetas igati põllumajanduskoja ettepanekut, et lähikuudel avaldatavas taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruses tuleb taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise sihtide seadmisel leida liikmesriikide suhtes aus lahendus ja arvesse võtta praegust taimekaitsevahendite kasutamise taset.

Sõrmus avaldas kohtumisel põllumajandusvolinikuga lootust, et Euroopa Komisjon leiab Eestiga kiiresti ühise meele ÜPP strateegiakava 2023-2027 heakskiitmiseks. "Põllumehed vajavad ettevalmistusteks ja uute nõuetega kohanemiseks piisavalt aega. Põllumajanduskoja hinnangul on uus kava väga piiratud eelarvelisi võimalusi arvestades üsna hästi tasakaalus, aga oleme väga mures, et põllumeeste sissetulekutoetused järgmisel aastal drastiliselt vähenevad. Praeguses keerulises julgeolekuolukorras näeme selles väga tõsist ohtu meie põllumeeste toimetulekule ja toidujulgeolekule, aga ka keskkonnaeesmärkide saavutamisele" rõhutas koja juht. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Koja konverentsid ja seminarid

26.05 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
03.06 - EPKK Põllumajanduse Ärifoorum 2022 Tartus
28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade