Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste hooldamise toetust saab alates käesolevast aastast Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu, taotlusi saab esitada alates 9. maist.

Peatamaks looduskaitseliselt üliväärtuslike poollooduslike koosluste kadumist, on riik alates 2001. aastast keskkonnaministeeriumi vahendusel toetanud poollooduslike rohumaade hooldamist ja taastamist loodushoiutoetuse maksmise ja loodushoiutööde tegemise lepingute sõlmimise teel. Maaomanikud ja -kasutajad on saanud toetust selle eest, et teevad heina või karjatavad väärtuslikel poollooduslikel rohumaadel kariloomi. Aastatel 2001-2006 on riik selleks eraldanud igal aastal 18,2-30,1 miljonit krooni. Hooldatud ja taastatud niitude ja karjamaade pindala ulatus 2006. aastal 21.800 hektarini.

Kõik meie poollooduslikud kooslused on väärtustatud ka üle-euroopalisel tasandil ja kantud Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiivi I lisasse, mille kaitseks tuleb moodustada Natura 2000 loodusalad. Suure osa meie Natura 2000 alade üheks kaitse-eesmärgiks ongi ka poollooduslike koosluste säilimise tagamine. Kuna Natura 2000 võrgustik peab tagama EL ühise loodusrikkuse alalhoiu, siis on üsna loomulik, et seda rahastatakse ka EL-i vahenditest.

Alates 2007. aastast on Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste hooldamise toetamine kavandatud Eesti maaelu arengukavast 2007-2013. Tähele tuleks panna, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ei või taotleda maa kohta, millele taotletakse teisi maaelu arengukava pindalatoetusi või ühtset pindalatoetust ja täiendavat otsetoetust.

Kolme liiki

Maaelu arengukava Natura 2000 toetusi on kolme liiki – toetus poollooduslike koosluste hooldamiseks, toetus põllumajandusmaa kohta ja toetus erametsamaa kohta. Ühele maa-alale saab taotleda ainult ühte nendest toetustest.

Poollooduslike koosluste hooldamise puhul hüvitatakse looduskaitseseaduse nõuete täitmisega kaasnev saamata jäänud tulu ning alade hooldamisest tingitud lisakulud. Pool-loodusliku koosluse hooldamise toetuse määraks on puisniidu ühe hektari kohta 3600 krooni aastas, kõigi ülejäänud poollooduslike koosluste nagu rannaniidu, lamminiidu, soostunud ja sooniidu, loopealse, kadastiku, nõmme, aruniidu või puiskarjamaa hooldamise eest 2800 krooni ühe hektari kohta aastas.

Toetust põllumajandusmaa kohta makstakse Natura 2000 aladel asuvate põllumassiivide registrisse kantud põllumaade kasutajatele. Selle eesmärgiks on kompenseerida Natura 2000 piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Toetuse määr on 502 krooni hektari kohta. Taotlusi toetuse saamiseks võetakse vastu PRIA kontorites alates 9. maist, hilinenud taotlusi võetakse vastu 25. juunini, kuid siis toetust vähendatakse. See toetus lisandub teistele põllumaade kasutamise eest saadavatele pindalapõhistele toetustele. Toetus käivitus eelmisel aastal keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetuse nime all.

Saab ka loodushoiutoetust

Alates sügisest on Natura 2000 aladele jääva erametsamaa omanikel võimalik hakata taotlema Natura 2000 toetust erametsamaa kohta. Toetuse eesmärk on samuti saamata jäänud tulu kompenseerimine. Kavas on rakendada kahte toetusmäära: kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndis 1564 krooni hektari kohta, kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndis ja hoiualadel 782 krooni hektari kohta. Taotlusi erametsamaa toetuse saamiseks hakkab vastu võtma SA Erametsakeskus.

Loodushoiutoetust, mida senini maksti keskkonnaministeeriumi kaudu ja mille maksmist alates 2006. aastast korraldab Riiklik Looduskaitsekeskus, makstakse sellel aastal kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades (sealhulgas Natura 2000 aladel) asuvate poollooduslike koosluste taastamise, sealhulgas niitude võsast puhastamise, rannaniidu tihedast pilliroost puhastamise ning puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamise ja tarade ehitamise eest. Loodushoiutoetust on võimalik samuti taotleda väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatel kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades asuvate poollooduslike koosluste hooldamise eest.

Mida peaksid senised loodushoiutoetuste saajad ja ka teised asjahuvilised, kelle omanduses või kasutuses on Natura 2000 ala piiridesse jääv looduslik rohumaa, toetuse saamiseks tegema?

Kõigepealt tuleb kontrollida PRIA kodulehelt (www.pria.ee) põllumassiivide veebikaardilt või Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) regiooni kontorist (leiad aadressilt www.lk.ee – Kontaktid), kas Sinu kasutuses olev looduslik rohumaa asub Natura 2000 alal ja on tunnistatud poollooduslikuks koosluseks.

Seejärel tuleb minna LKK regiooni kontorisse ja esitada toetuse saamise taotlus kinnitamiseks. LKK töötaja kontrollib, kas see ala, kuhu toetust taotletakse, asub ikka Natura 2000 alal ja kas seal on inventeeritud poollooduslik kooslus. Seejärel saab LKK regiooni poolt kinnitatud taotluse esitada PRIAsse.

PRIA võtab taotlusi vastu 9. maist kuni 29.maini, hilinenud taotlusi võetakse vastu 25. juunini, kuid siis toetust vähendatakse. LKKst on tänavu võimalik kooskõlastust saada ajavahemikul 2. maist 20. maini.

Kadri Möller, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik