Seni on kliimapoliitika põhialused oma eesmärki täitnud: mitmes märkimisväärse kasvuhoonegaaside heitega sektoris nagu energeetika, transport ning tööstustooted on heitkoguse prognoosid paranenud. Mullu Riigikogu heaks kiidetud pikaajalise strateegiaga "Eesti 2035" lepiti kokku meie kliimaneutraalsuse eesmärgis aastaks 2050, mistõttu vajavad ka Eesti kliimapoliitika põhialused uuendamist.



"Kliimaneutraalsuse eesmärk on ambitsioonikam kui kliimapoliitika põhialustes sätestatud heite vähendamise eesmärk," lausus keskkonnaminister Erki Savisaar. "Seni kavandatud meetmetega me uusi eesmärke ei täida ning seepärast on juba sellel aastal plaanis Riigikogus algatada Eesti kliimapoliitika põhialuste ajakohastamine."

Eesti koostab kasvuhoonegaaside heite prognoose iga kahe aasta tagant. Kuigi ligikaudsete ja kinnitamata andmete järgi oli juba 2020. aastal kasvuhoonegaaside koguheide vähenenud 72%, siis 2021. aasta märtsis valminud prognooside tulemused näitavad, et nii olemasolevate kui ka kavandatavate meetmetega jääb Eesti riiklikult seatud heite vähendamise eesmärkide saavutamisest veidi puudu. Seepärast tuleb nii 2030. kui 2050. aasta kliimaeesmärkideni jõudmiseks rakendada lisaabinõusid.



Valitsus esitab "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" aastate 2017-2021 elluviimise aruande Riigikogule.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade