Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Konflikti karude ja huntidega saab inimene ise ennetada (2022-04-21 08:42:58)


Aed mesila ümber. Foto autor: Britta Kalgan


Saabunud kevadel on metsloomad, nende seas suurkiskjad üha enam liikvel. Karude ja huntide rüüstetööde ennetamiseks soovitab Keskkonnaamet loomaomanikel ja mesinikel oma vara kiskjatõrjeaedadega kindlustada ning ennetada ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.

Lisatud eelmise aasta peamised kiskjakahjud maakondade kaupa.

Hõlpsasti kättesaadav toit meelitab metsloomi inimese lähedusse. Nii on sellelgi aastal juba aset leidnud esimesed juhtumid, kus karu on käinud mõne mesila kallal või hunt leidnud kerge kõhutäie kaitseta lambakarjast.

Rüüstetöö tagajärjega tegelemise asemel on mõistlik võimalikke probleeme ennetada. "Et karul ei oleks lihtne mesitarusid lõhkuda ja hunt ei kipuks loomakarja murdma, soovitame tarude ja karjamaade ümber paigaldada korralikud elektrikarjusega kiskjatõrjeaiad. Need annavad kiskjatele selge sõnumi, et see vara kuulub kellelegi teisele ja neil ei ole sealt kerget kõhutäit loota. Nii ei kujune aja jooksul ka lihtsa saagiga harjuvaid nuhtlusisendeid," ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kiskjakahjude ennetamiseks tehtud kulutusi hüvitab Keskkonnaamet kuni 50% ulatuses. Selleks soovitab Keskkonnaamet mesinikel ja loomaomanikel esitada taotluse.

Eelmisel aastal riigile teada antud kiskjakahjude juhtumite eest hüvitab Keskkonnaamet kahjustusi kokku vähemalt 302 025 euro ulatuses, sellest 222 717 eurot makstakse karukahjude ja 79 212 eurot eelmisel aastal tekkinud hundikahjude leevendamiseks. Ilvesega tekkis karjakasvatajatel konflikte väga vähe.

Mesinikele korvatud karukahjude summad on võrreldes paari eelmise aastaga suurenenud. Enim teatati ametile mesitarude rüüstamistest Harju, Põlva, Valga ja Viljandi maakonna mesilates. Lisaks mesitarude rüüstamisele murdsid karud Harjumaal vähemalt 27 lammast ja Lääne-Virumaal ühe vasika.

Hundikahjude eest on hüvitiste taotlused võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähenenud. Kõige enam makstakse hundikahju hüvitisi Rapla, Viljandi ja Järva maakonna lambakasvatajatele. Lisaks lammastele said möödunud aastal hundi saagiks vähemalt 22 vasikat, 4 kodukitse, 3 koera ja üks poni.


Karude rüüstatud mesitarusid

Huntide murtud lambaid

Harjumaa

123

58

Hiiumaa

0

0

Ida-Virumaa

6

0

Jõgevamaa

21

1

Järvamaa

74

75

Läänemaa

7

48

Lääne-Virumaa

74

28

Pärnumaa

49

25

Põlvamaa

105

6

Raplamaa

37

127

Saaremaa

0

0

Tartumaa

47

6

Valgamaa

93

7

Viljandimaa

91

88

Võrumaa

47

28

Eestis kokku

774

496


Tabel: 2021. aasta kiskjakahjud maakondade kaupa

Karukahjude kasvu taga on selgelt karude arvukuse suurenemine. Samas on aastate jooksul suurenenud ka mesinike hulk ja nende teadlikkus kiskjakahjude kompenseerimisest. "Karude tekitatud kahjusid hüvitame mesinikele täies mahus. Näiteks 2021. aastal mesinikele tekitatud kahjude eest maksame lähinädalal hüvitisi välja 194 164 euro ulatuses. Kuna pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, siis esines ka kahjustusi üle maa. Eks kahjud esinevad ikka seal, kus karu ja mesitarud kokku saavad," tähendas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Karusid meelitavad inimeste juurde ka näiteks avatud kompostikastid või muud kättesaadavad toidujäätmed. Samuti võivad karusid elamute juurde meelitada lähedalasuvasse metsatukka söögiks viidud õunad, pirnid ning loomakasvatuses tekkivad jäätmed. Selleks, et karud ei hakkaks inimeste kodude ümbruses sagedamini ringi liikuma, tasub koduõuedel ja nende lähedal vältida ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.

Hundi murtud kari- ja lemmikloomade arv oli mullu viimase kümnendi väikseim. Ka ei tekkinud 2021. aastal erinevalt mõnest eelmisest aastast üheski konkreetses piirkonnas ulatuslikke ja üksteisele järgnevaid lammaste murdmise seeriaid. "Meie rahvusloom võsavillem hoidis eelmisel aastal kariloomade ja koertega taktitundelist suhet ning põhjustas loomaomanikele oluliselt vähem tuska kui varem. Kindlasti saab selliste arengute taga näha nii korralike kiskjatõrjeaedade ja karjakaitsekoerte tõhusat mõju, aga ka nuhtlusisendite ära küttimist. Loodetavasti arenevad need suhted nii mõistlikult edasi," sõnas Tõnu Talvi.

Keskkonnaamet tuletab meelde tõsiasja, et metsloomad käituvad instinktide järgi - kui nende rajale satub ahvatlev ja kergesti kättesaadav saak, ei jäta nad oma võimalust kasutamata. "Nii nagu inimene lukustab oma auto ja kodu ning ei jäta rahakotti lohakalt laokile, tuleks ka mesila- ja loomaomanikel oma vara kahjustamist ennetada. Kaitseta jäetud vara kahjustamise eest ei ole mõistlik metsloomi süüdistada," ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi lõpetuseks.



Allikas: Keskkonnaameti pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.