Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul on tuumajaama võimalik rajamine Eestisse pikk protsess, mis eeldab põhjalikke analüüse ja uuringuid. "Kuna tuumaenergia töörühm peab valitsusele esitama lõpparuande seni planeeritust kuus kuud varem ehk järgmise aasta lõpuks, tuleb alustada riiklike vajaduste kaardistamist ning arendamist samuti varem," ütles Savisaar.

Inimressursside arendamise strateegiaga kaardistatakse riigis vajaminev kompetentsus (olemasolev ja erinevatel etappidel vajalik) ning kompetentsuse arendamise võimalused koos ajaraami ja eelarveprognoosidega.

Regulatiivse raamistiku analüüsiga kaardistatakse tuumaregulaatori loomise ning tegevuslubade menetluses osalevad asutused, nende rollid ja vastutusala. "Tuumaenergia töörühma lõpparuanne peab andma ülevaate, mis asutus mida ja mis etapis teeb," selgitas keskkonnaminister.

Õigusliku raamistiku osas on vaja analüüsida, milliseid olemasolevaid õigusakte on vaja muuta ning milliseid täiendusi on Eesti õigusruumi veel vaja.

Savisaare sõnul on praegu lisaeelarvest ette nähtud raha siiski vaid eelduseks, et tuumatöörühma lõpparuanne valmiks plaanitust pool aastat varem. Selleks, et tellitavate analüüside ja strateegiate põhjal kujundada terviklik vaade tuumaenergia kasutuselevõtuks ennaktempos, on vaja leida sel aastal veel 75 000 eurot, et palgata inimesed, kes panustaks tuumaenergia töörühma tegevusse, tuumaohutuse riikliku raamistiku ettevalmistustesse ning elektrivõrgu arendamisse.

Tuumaenergia kasutuselevõtmine pärast 2030. aastat on üks võimalik lahendus kliimaneutraalseks elektri tootmiseks ning Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks. Lisaks võiks tuumaenergia pakkuda tuge elektrivõrgu stabiilsuse hoidmiseks, vesiniku tootmiseks, kaugkütte ja -jahutuse valdkonnas ning tööstuslikes protsessides, nt sünteetilise gaasi tootmiseks.

Lõpliku otsuse, kas rajada Eestisse tuumajaam, langetab Riigikogu.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade