Urmas Kruuse kõne keskmes oli toidujulgeoleku tagamine. "Toidujulgeoleku ja varustuskindluse olulisust on näidanud nii koroonakriis kui ka sõda Ukrainas. Praeguses julgeoleku- ja majandusolukorras on hinnatõus jõudnud toidu tootja ja tarbijani. On ülioluline, et säiliks piisav toidutootmise võimekus ja tootjad tegevust ei lõpetaks," sõnas minister. "Maailm ei ole enam selline, mis enne 24. veebruari -toidujulgeolek on muutunud samaväärseks muu julgeolekuga."

Seejuures pidas Kruuse oluliseks, et toidujulgeoleku eesmärgid saavutataks kestlikul viisil - looduse elurikkust ja inimeste tervist hoides.

Eesti soovib ministri sõnul saada ringbiomajanduse arenduskeskuseks ning Maaeluministeeriumil on selles suunas liikumisel juhtroll. 2022. aasta jooksul koostatakse koos teiste ministeeriumidega ringbiomajanduse arendamise teekaart nii suurematele piirkondadele kui ka kogu Eestile.

"Soovime luua uusi majandusharusid ning muuta tootmise võimalikult keskkonnahoidlikuks. Samuti tuleb leida lisandväärtuse kasvatamise võimalusi, mis võimaldaks kõik senised toidukaod, -jäätmed jms ressursid nutikalt rahaks teha," tõi Kruuse välja.

Toiduraiskamise vähendamisele tuleb panna senisest rohkem rõhku. "Kolmandik maailmas toodetud toidust läheb raisku, Eestis on toidukadu keskmiselt 54 kg leibkonna kohta aastas. Toitu ära visates ei raiska me mitte ainult enda raha, vaid ka ohtralt muid ressursse - näiteks põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu."

Ministri sõnul tuleb aktiivsemalt tegeleda laste tervist toetavate toitumisharjumuste kujundamisega. Seetõttu alustatakse tänavu esimest korda pilootprojektiga, millega toetatakse neid haridusasutusi, kes pakuvad lastele mahetoitu. Projekti jaoks on riigieelarves selleks aastaks ette nähtud 800 000 eurot.

Kruuse puudutas oma kõnes ka teisi olulisi maaelu edendamise viise - ühistegevust, projekti "Kodu maale" ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uute kohalike arengustrateegiate koostamist.

Lisaks tõi minister välja maaeluga arvestamise metoodika, millega eelhinnatakse riigi poliitikasuundade mõjusid. "Teame, et pealtnäha ühetaoline arengukava tegevus või seadus võib linna-, maa- ja rannapiirkonnale mõjuda väga erinevalt. Seega enne, kui riik midagi ette võtab, tuleb uurida selle mõju Eesti eri paigus - iga küla loeb!"

Maaeluminister Urmas Kruuse kõnet saab täistekstina lugeda Maaeluministeeriumi veebilehelt.

Taust

Eelmisel aastal vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegiaga "Eesti 2035" leppisid riigikogu ja valitsus kokku, et vähemalt kord aastas peab iga valitsuse liige Riigikogus ettekande, milles annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest ja tulemustest.

Uus protsess annab riigikogu liikmetele võimaluse saada aasta jooksul ülevaate suurematest muutustest, olulisematest saavutustest ja planeeritud initsiatiividest kõigis poliitikavaldkondades. Praktika eesmärk on edendada nii riigikogu ja valitsuse liikmete vahelist kui ka avalikku diskussiooni riigi pikaajaliste sihtide saavutamiseks.

"Eesti 2035" on riigi pikaajaline arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka mitmekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia suunab meie riigi järgmise 15 aasta otsuseid ning on aluseks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. Samuti lähtuvad strateegiast "Eesti 2035" valdkonna arengukavad.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade