Koonga vallas Saare talu õues kondab juba nädalapäevad ringi tige metsisekukk, hirmutab lapsed liivakastist, ründab akent ja välisust, kipub kallale täiskasvanud inimestelegi ega pea kellekski aedikus haukuvat jahikoera.

“Lind ilmus esimest korda maja lähedale põllule kümmekond päeva tagasi, näitas ennast, oli kuri ega heitunud, kui lähemale läksime, kuni marssis viimaks õue ja hakkas peremehetsema,” rääkis Saare peremees Targo Pikkmets. “Tegu peab olema paaritusmängudest ja metsisekanadest eemale tõrjutud kukega, kes valab oma kaotusevalu nüüd maailma peale välja.”

Kodu on vaja kaitsta

Pikkmets, ise jahimees, ei ole oma koduliste kaitseks esialgu teinud muud, kui surunud teda ründava metsisekuke uhke kalkunikaela jalapöiaga mõneks sekundiks vastus õuemuru, et tigediku raevu inimsoo ja kõige ümbritseva vastu vähegi taltsutada.

Sellest oli kasu ainult niipalju, et üleeile hommikul hoidus lind mehest eemale, kui too võttis nõuks hullu sulelise tühja jänesepuuri mõneks tunniks vee ja leiva peale panna nagu päti soolaputkasse.

“Mind ta nüüd paistab isegi pelgavat, aga teised pereliikmed on riiukuke jaoks ikka veel ründeobjektid,” sõnas taluperemees. “Täiskasvanutele ta midagi eluohtlikku korda saata ei suuda, aga väikestele lastele küll, neid me ilma suuremate inimeste kohalolekuta nüüd õue mängima lubada ei saa.”

Saare talus on kaks väikest last, Triinu ja Tuuli, kelle liivakasti ja õuemuru on hõivanud kogu ilma peale vihane metsaasukas.

Lapseeast välja kasvanud perepoeg Tauri võtab metsist nagu seiklust.

“See lind on täiesti segane, nagu inimest näeb, nii kipub kaklema,” naeris Tauri. Ta tegi riiukukest rea pilte, millel ühtaegu ründav metsis ja ta enda kummikunina, kuna pildistades tuli seista ühe jala peal, et teisega kallalekippujat eemale tõrjuda.

Hull lind pole ime

“Lugesin Internetist, et esimene hull metsis ilmus Eestis inimeste sekka 1938. aastal Hiiumaal, ning järjekorras teinegi segi pööranud metsis, mis registreeriti, näitas ennast Hiiumaal,” jutustas Saare peremees. “Mandri-Eestis kohtuti hullunud metsisega esimest korda 1961. aastal.”

Pikkmets rääkis Peeter Ernitsa 2004. aastal Eesti Päevalehes ilmunud artiklist “Metsiski kipub hulluma”, kus autor peab hullumise põhjuseks metsade ulatuslikku lageraiet.

“Metsaraiumine, eriti kui seda tehakse lageraie põhimõttel, lankide kaupa, hakkab talle närvidele,” kirjutas Ernits. “Kuna mängupaigad on vanad ja pühad – seal mängisid ja lõbutsesid juba tänaste kukkede vaarisad -, hoiavad metsised neist visalt kinni. Ometi viskab aeg-ajalt mõnel linnul üle.”

Ernitsa andmeil on viimase kümmekonna aasta jooksul Eestis registreeritud muidu pelgliku metsise inimeste sekka tulemisi umbes sadakond.

Pikkmets ütles tähendusrikkalt, et 2005. aastal tehti tema kodu lähedal ulatuslikku metsaraiet.

“Võib-olla on meie hull metsisekukk selle tagajärg,” ütles kodumetsi hästi tundev Saare peremees. “Kui lind nii jätkab, siis murrab mõni külakoer ta ära või lööb keegi ta lihtsalt kaikaga maha. Mina seda küll ei teeks, aga mine tea, kus metsakukk veel räuskamas ja tüli norimas käib.”

Metsised on juba aastaid jahikeelu all, olles ühtlasi jahimeeste vapilinnuks.