Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / aprill 2022 (2022-04-08 10:46:14)

Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

Kõrgemaid heaolustandardeid järgitakse 90% Eestis peetavate sigade puhul

Üha intensiivsemalt ja tihedamini on levitamas väärinfot, et Eesti sea elu on Euroopa kehvemaid ja loomad elavad ruumikitsikuses. Tegelikult elab vähemalt 90% Eesti sigadest kõrgematele loomade heaolu standarditele vastavates tingimustes kui Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtivad baasnõuded seda ette näevad. Seejuures tuleb silmas pidada, et ka ELi loomade heaolu baasnõuded on maailmas ühed kõrgemad.

Eestis peeti kokku möödunud aasta 31. märtsi seisuga 312 700 siga. PRIA andmetel maksti Eesti seakasvatajatele 2021. aastal loomade heaolu toetust nõutust suuremal pinnal sigade pidamiseks 264 854 sea eest ehk kõrgematele heaolunõuetele vastavates avaramates tingimustes peeti vähemalt 85% Eesti sigadest. Lisaks suuremal pinnal peetavatele sigadele peeti möödunud aastal 17 710 siga põhust või heinast allapanu kasutades, mis tähendab, et kokku järgiti nõutust kõrgemaid heaolunõudeid vähemalt 90% Eesti sigade puhul.

"Loomade heaolu ja tervise tagamine on toodangu kõrge kvaliteedi ja ettevõtte tulukuse tagamiseks loomakasvatajate enda huvides, mistõttu on pahatahtlikud tihti kõlavad väited justkui loomakasvatajad ei hooliks oma loomadest," kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Loe pikamt ülevaadet EPKK kodulehelt.

Põllumajanduskoda toetab välismaalaste seaduse muudatuste kiiret vastuvõtmist

Eesti Tööandjate Keskliit, Asutajate Selts, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatsid esmaspäeval pöördumise, milles avaldatakse toetust siseminister Kristian Jaani ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutti poolt esitatud välismaalaste seaduse muudatusettepanekutele. Tegemist on Eesti majanduse jätkusuutlikkuse jaoks üliolulise eelnõuga, millega aidatakse tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul ning tagada töökohtade loomine ja säilimine Eestis. Eelnõu kiire menetlemine näitaks valitsuse tugevat töövõimet keerulisel ajal ja oleks oluline samm koalitsioonilepingu täitmisel.

Peame oluliseks seaduse muudatust, mis annab võimaluse Eestis töötamist jätkata nendel Ukraina inimestel, kelle lühiajalise töötamise aeg on täis saanud. Kuigi meile valmistab jätkuvalt muret ettepanek kehtestada ajutise kaitse saanud inimestele kohalikest töötajatest kõrgem palgakriteerium, siis on seaduse kiire vastuvõtmine vajalik," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul aitaks seadusega kavandatav võimalus pikendada lühiajalise töötamise ühe aastast luba veel kaheks aastaks leevendada tööjõupuudust ja vähendada tarbetut halduskoormust ka põllumajandus- ja toidusektoris.

Põllumajandussektori jaoks on väga tähtsad ministrite ettepanekud jätta eelnõust välja varasemalt kavandatud hooajatöötamist puudutavad ajalised lisapiirangud ja palganõuded. Need takistaksid märkimisväärselt hooajalist välistööjõu kasutamist taime- ja loomakasvatuses, kus kohalikult tööjõuturult ajutiste töötajate leidmine on aina keerulisem.

Põllumajanduskoda koos teiste ettevõtjate ühendustega avaldavad tugevat toetust välismaalaste seaduse muudatusettepanekute eelnõule ja loodavad, et eelnõu leiab põhjendatult toetust nii põhiseaduskomisjoni liikmete kui ka hiljem kogu Riigikogu liikmete seas ning saab viivitusteta vastu võetud. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutab
välismaalaste seaduse eelnõu homsel 7. aprilli istungil. Loe pikamt ülevaadet EPKK kodulehelt.

Piimafoorumil vaagitakse Eesti piimatoodete ekspordivõimalusi

7. aprillil toimuv EPKK Piimafoorum toob Pärnusse kokku kõik olulisemad piimasektori osalised, et arutada kuidas tänases keerulises turusituatsioonis jätkata piimatootmist ja -töötlemist ning oma toodetut edukalt eksportida. Juba 26. korda toimuv piimafoorum keskendub tänavu rahvusvahelisele kaubandusele. Foorumit saab jälgida ka videoülekande kaudu.

Piimatootmine on Eesti põllumajandustootjate üks olulisemaid valdkondi. Eestis on piimatootmiseks head eeldused - sobilikud looduslikud tingimused, kõrge produktiivsusega piimakarjad, mitmekesise struktuuriga piimatöötlemise sektor, paindlik tootearendustegevus ja hea tehnoloogiline varustatus. Need eeldused tagavad suurepärased võimalused piimatoodete turustamiseks nii sise- kui välisturgudel.

Kuidas aga mõjutab järsult muutunud majanduskeskkond meie edulugu -piimatööstust? Millised on Eesti piima ekspordiväljavaated? Kuidas on tagatud toidujulgeolek ja milliseks võib kujuneda piimatoodete hind? Neid küsimusi ja paljusid kaasnevaid põnevaid tahke analüüsib 7. aprillil põhjalikult valdkonda tundvate juhtivate esinejatega tänavune Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) korraldatav Piimafoorum 2022 "Rahvusvaheline kaubandus".

"Piimafoorumi läbivaks teemaks on tänavu rahvusvahelised suhted. Turu märksõnaks on kiire hinnatõus. Kasvanud on nii sööda-,energia-, kütuse- kui palgakulud. Kuigi piima kokkuostuhind on viimase viie aasta kõrgeimal tasemel, siis kuna kõik muu on kallinenud, oleme peagi taas olukorras kus piimatootjad ots-otsaga toime peavad tulema. Lisaks kallinevatele hindadele on näha ka probleeme sisendite kättesaadavusega, näiteks pakendite ja pakendikleebiste tellimisajad on kordades pikenenud," selgitab turul toimuvat Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.

Põllumajanduskoja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar lisab, et praegusel keerulisel ajal on piimasektori ettevõtete edu saavutamiseks oluline koostöö taimekasvatuse ja loomakasvatuse vahel. "Kiired, kuid läbimõeldud otsused eelolevaks söödavarumise hooajaks saavad olema määravaks piima tootmise potentsiaalile ja tasuvusele. Ostusöötade osakaal tänaste turuhindade juures peab vähenema põhisöötade kvaliteedi arvel," lisas ta ning rõhutas, et ise sööta tootes saame rohkem planeerida ja kontrollida ka kvaliteeti ning hea kvaliteediga toodetut on hea müüa.

Ekspordipotentsiaali ärakasutamiseks tuleb suurendada riigi panust uute turgude avamisel, kõrvaldada administratiivseid takistusi, tõsta Eesti toidu tuntust ja soodustada uute ekspordikanalite tekkimist. Samas peavad eesootava rohepöörde kontekstis vastutustundlikult käituma kõik toiduainete tarneahela osapooled -põllumajandustootjad, toiduainetööstused, kaubandusettevõtted ja tarbijad. Keskkonnahoidlikult ja kõrgetele standarditele vastavalt toodetud toidul on oma hind, mida tarbijad peavad olema valmis maksma.

Põllumajanduskoja aretuskonverentsil astuvad üles maailma tippeksperdid

8. aprillil toimuva EPKK Aretuskonverentsil astuvad üles tunnustatud aretusmaterjali tootjad, praktikud kodu-ja välismaalt ning teadlased Eesti Maaüikoolist. Konverents toimub Pärnus, kuid seda saab vaadata ka videoülekande kaudu.

Välisriikide ekspertidelt saadakse ülevaade, millised on globaalsed suundumused veiste aretuses ning milliseid lahendusi pakuvad maailma juhtivad aretusmaterjali tootjad veisekasvatuse kasumlikkuse suurendamiseks. Räägitakse täppisandmete kasutamisest aretuses ning lisaks annavad Eesti Maülikooli tedlased edasi praktilisi teadmisi sellest, kuidas toimub aretusväärtuse arvutamine ning mida peaks loomakasvataja teadma geneetikast aretusotsuste tegemisel.

"Tänapäevane tõuloomakasvatus on suures muutuses. Klassikaline tõuaretustöö on läinud palju täpsemaks ning selektsiooni tehakse suurema arvu populatsiooni hulgast. See on hea näide, mida on pakkunud meile genoomselektsiooni rakendamine ning võimalus suurema tähelepanu osutamiseks karja tervist mõjutavatele aretusvalikutele. Lisaks peab täna arvestama ka söödahindade kallinemisega," ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko.

"Üha rohkem kuuleme aretustöö juures jutte majanduslikust tasuvusest, milline loom on omanikele kõige kasulikum. Samuti tehnoloogiatest tulenevad muutused avaldavad mõju meie tänapäevasele karja juhtimisele. Üha enam tuuakse aretustöösse rohepöördest tulenevat suunda, kus on väiksem rõhk toodangu hulgale ja enam tähelepanu loomade karjatamisele ning keskkonnahoiule," lisas Bulitko.

Aretuskonverents pakub hea võimaluse erinevate põllumajandusloomaliikide ning tootmissuundadest tulenevateks aruteludeks. Lektoriks on Eesti teadlased ja praktikud ning suurte kogemustega väliseksperdid. Foorumile on oodatud nii piimakarja-,lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatajad ning kõik tõuaretuse huvilised.
Aretuskonverentsi kava leiab EPKK kodulehelt.

Koja konverentsid ja seminarid

07.04 - EPKK PIIMAFOORUM 2022 "Rahvusvaheline kaubandus"
08.04 - EPKK ARETUSKONVERENTS 2022
12.04 - EPKK infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
19.04 - EPKK infopäev "Kvaliteedikavade ülesehitamine ja rakendamine"
21.04 - EPKK infopäev piima väikekäitlejatele
21.04 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
06.05 - EPKK infopäev "Euroopa Liidu geograafiline tähis (GT), kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja riiklikud kvaliteedikavad"
26.05 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
03.06 - EPKK Ärifoorum 2022
28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents



Allikas: EPKK uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.