Väljaandes antakse ülevaade inimtegevusest tingituna õhku paisatud saasteainete heitkogustest, nagu näiteks lenduvad orgaanilised ühendid, vääveldioksiid, ammoniaak, peenosakesed, raskemetallid, püsivad orgaanilised saasteained, lämmastikoksiid jne.

Analüüsitud ajavahemikul on näiteks vääveldioksiidi heitkogused vähenenud ligikaudu 96 protsendi võrra, mida suures osas põhjustas energia tootmise mahu vähenemine, ütles Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist, aruande üks koostajatest Elo Mandel. Ta lisab, et viimasel aastakümnel on heitkoguseid mõjutanud ka ettevõtete poolt kasutusele võetud heite püüdeseadmed ja uuemad tehnoloogiad.

2020. aastal vähenes eelneva aastaga võrreldes vääveldioksiidi heitkogus 41 protsenti seoses elektritoodangu vähenemisega soojuselektrijaamades.

Eesti Energia hinnangul oli lisaks kõrgel püsinud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühiku turuhinnale 2020. aasta toodangu languse taga ka COVID-19 pandeemiast tingitud väiksem energianõudlus, mida võimendas pehme talv ja Põhjamaade hüdroenergia rohkus rahvusvahelisel turul. Eelmine aasta elektrijaamade vääveldioksiidi heide küll 2020. aastaga võrreldes mõnevõrra kasvas ning on seoses olukorraga elektriturul möödunud sügistalvel.

Lämmastikoksiidide heitkogused on võrreldes 1990. aastaga aga vähenenud ligi 68 protsenti. See on tingitud peamiselt energiatootmise ja transpordisektoris toimunud muutustest aastatel 1990-1993. Transpordisektoris viimastel aastatel on heidet mõjutanud uutele sõidukitele kehtestatud üha rangematest heitestandarditest maanteetranspordi sektoris. See tähendab, et järk-järgult on kasutusele võetud uued tehnoloogiad ning vanade sõidukite arv ja kasutamise osakaal väheneb iga-aastaselt.

Põllumajandusloomade arvu ja väetiste kasutamise vähenemine on 53 protsenti kahandanud ka ammoniaagi heitkogused, kuid jätkuvalt on väljakutseks selle eesmärgi täitmise hoidmine ning sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid.

"Heitkogused on vähenenud viimase paari aastakümne jooksul oluliselt, kuna teadlikkus ning vastutus keskkonna kasutuse eest on aasta-aastalt suurenenud. Seda näeme nii ettevõtete kui ka üksikisikute tasemel, kus järk-järgult on asendatud vanad keskkonda saastavad tehnoloogiad uute keskkonnahoidlikumate vastu," kinnitab Elo Mandel.

Samuti on paaril viimasel aastal elektritoodang langenud, mis on ka heitkogustele olulist mõju avaldanud. Märkimata ei saa jätta ka COVID-19 pandeemiat, mis avaldas mõju lennundusele.

"Siiski pandeemia mõju on näha pigem tegevusalade lõikes ning kogu Eesti heitkogused drastiliselt ei muutunud," ütles Mandel.

Heitkoguste andmed pärinevad iga-aastastest keskkonnaluba omavate ettevõtete poolt esitatud aruannetest. Lisaks ettevõttete poolt esitatud andmetele on hinnatud heitkoguseid väikestest aruandluskohustuse alla mittekuuluvatest paiksetest heiteallikatest või teatud suuremat pindala katvatest heiteallikatest (põllumajandus, liikuvad heiteallikad, kodumajapidamised). Aastaste heitkoguste alusel hinnatakse riigile seatud heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmist ja rakendatud heite vähendamismeetmete tõhusust.

Eesti on täitnud heitkoguste vähendamisega Euroopa Komisjoni poolt 2020-2029 seatud eesmärgid ning on enamuste saasteainete puhul hetkel täitmas ka 2030. aasta eesmärke. Seega on seni rakendatud vähendamismeetmed olnud tõhusad.

Heitkoguste vähendamise eesmärgid on seatud lämmastikoksiididele, vääveldioksiidile, lenduvatele orgaanilistele ühenditele, ammoniaagile ja eriti peentele osakestele.

Täpsemalt saab konkreetsete saasteainete heitkoguste suundumustest lugeda Keskkonnaagentuuri värskest aruandest, mille leiab siit.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade