Kel ei ole luksust omada aialappi, saab värskeid maitsetaimi kasvatada aknalaual ning kevadesooja saabudes ka rõdul.

Tiiu Väinsaar on pikaaegse kogemusega taimeteadlane. Mida rohkem oskame tema sõnul maitsetaimi kasutada, seda rohkem toetame oma tervist. Ise taimi kasvatades saab lisaks maitsemeele naudingule rõõmu tegevusest. Samuti võib värskeid maitsetaimi edukalt ka sügavkülmas säilitada.

Väinsaar märgib, et seemnete külvamise juures peaks tähele panema seda, et valges armastavad idaneda vürtsbasiilik, piparrohi, aed-harakputk ja estragon. Pimedas tahab kindlasti idaneda koriander. Edukalt nii pimedas kui ka valges idanevad majoraan, pune, rosmariin. Väinsaare rusikareegel on: mida väiksem seeme, seda pinnalähedasemalt peaks ta külvama. Potti külvatakse 2-5 seemet. Kui tärkavad kõik taimed, tuleb nõrgemad välja kitkuda.

Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum)

Basiiliku nimi tuleb kreeka sõnast basileus, basilikos ‘kuningas’, ‘kuninglikkus’ – ning seda ta ka maitsetaimede maailmas on. Seda just taimes peituvate lõhnade pärast, mis on ühteaegu nii ergutavad kui ka rahustavad ja isutekitavad. Basiilik kasvab 30- 60 cm kõrguseks.

Eriti sobib basiilik tomati ja pastaroogade juurde. Samas võib öelda, et pole palju roogasid, mille juurde see taim ei sobiks, küsimus võib olla ainult maitsetaime koguses. Lihatoitude puhul sobib basiilikut ühendada peterselli ja estragonpujuga.

Aedtill (Anethum graveolens)

Till on nii suurepärane maitsetaim, et kõlbab igale toidule. Till on üks neid maitsetaimi, mis vähendab tunduvalt soola kasutamise vajadust. Samuti soodustab till väga hästi seedimist. Tillitaim võib kasvada kuni 1 m kõrguseks. Ta on väga aromaatne, sest sisaldab palju eeterlikke õlisid, samuti vitamiine. Selle taimega võib maitsestada erinevaid kastmeid – nii külmi kui ka sooje. Veel sobib ta suppidele, vormiroogadele, salatitele ja kõigile muudele toitudele. Kõige rohkem on tilli kasutatud eri maade kalaroogades ning ka vähki maitsestatakse pea igal pool just tilliga.

Harilik pune e. majoraan (Origanum vulgare)

On kindlaks tehtud, et pune on rahustava toimega, mõjutades meid kesknärvisüsteemi kaudu. Maitseaineks kasutatakse pune õitsvat ladvaosa. Värskelt on ta tugevama maitsega ning siis tuleks teda lisada toitudele vähem kui kuivatatult. Harilik pune on meie oregano. See toob teadagi meelde pitsa ja tomati ning sinna meie pune kindlasti ka kuulub. Samas on ta ka maitsetaim, mis sobib mitmetesse teistesse roogadessegi. Kuivatatult kuulub pune kuulsate maitsesegude koosseisu, näiteks herbes de provence, mis sisaldab punet, rosmariini, liivateed, piparrohtu, majoraani, lavendliõlisid. Oma ilusa värvirikka õisiku pärast sobib pune ka kaunistuseks.

Aed-piparrohi (Satureja hortensis)

See suurepärane taim on olnud teenimatult unustuses ning on viimane aeg teda taas tutvustada. Välimuselt on ta tagasihoidlik kitsaste vastastikku asuvate lehtedega. Algul on lehed hallikasrohelised, hiljem muutuvad punakasroheliseks. Tal on peale nimes sisalduva pipramaitse veel teisigi maitseid, kuid need avalduvad erinevalt – vastavalt sellele, millistele toitudele teda lisame. Algajale piparrohu kasutajale tuleb aga märkida, et seda lisataks toidule võimalikult vähe, sest muidu võib ta kõik teised maitsed enda alla matta.

Põhjalikumalt saab nendest ja mitmetest muudest maitsetaimedest lugeda Tiiu Väinsaare raamatust “Till aias ja köögis”, kus autor on muuhulgas ära toonud palju toiduretsepte ning tutvustanud, millistes roogades üht või teist maitsetaime võiks kasutada.