Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 30. märts 2022 (2022-03-31 09:01:26)
 

Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 30. märts 2022


Toidutootmine vajab kulušoki leevendamiseks lisaeelarvest toetust

Väetiste, loomasöötade ja energiakandjate mitmekordsed hinnatõusud ning tarneprobleemid on põllumajandus- ja toidutootmise pannud keerulisse olukorda nii Eestis kui Euroopa Liidus laiemalt. Praeguses olukorras on oluline, et riigieelarve muutmisel panustataks ka kodumaise toidutootmise kindlustamisse.

Eesti on seni suutnud ennast varustada küll teravilja ja piimaga, kuid loomakasvatuses ja aianduses oleme üsna tugevas sõltuvuses importtoidust. Tootmissisendite suured hinnatõusud ja kättesaadavus hakkavad üha rohkem mõjutama nii meie toidutootmist kui tarbijaid, mistõttu on riigi sekkumine toidujulgeoleku kindlustamiseks olulisem kui kunagi varem.

"Eesti põllumajandus- ja toidutootjad seisavad silmitsi üsna pretsedenditu väljakutsega, et tulla toime hüppeliselt kasvanud tootmiskulude ja tootmissisendite tarneraskustega. Üksikutel meetmetel on olukorra leevendamiseks küll piiratud mõju, kuid erinevate meetmete koosmõju suudaks siiski pakkuda vajalikku leevendust kumulatiivse kulukasvuga toimetulemiseks," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht
Roomet Sõrmus

Sõrmuse sõnul tuleks tootmiskulude kiire hinnatõusu leevendamiseks langetada kütuse ja gaasi aktsiisi ja anda raskustesse sattuvatele sektoritele kriisiabi. Praeguses olukorras, mil tootmissisendite hinnad on kiiresti kasvanud ja osaliselt muutunud lausa mitmekordseks, tuleb põllumajandustootjatele anda ka ligipääs soodsatele käibekapitalilaenudele, mille abil oleks võimalik tootmist finantseerida.
Vaata koja ettepanekuid kriisimõjude leevendamiseks EPKK kodulehel.



Loomakasvatus aitab vähendada Euroopa sõltuvust Vene gaasist

Venemaa sissetung Ukrainasse sunnib ELi kiirelt leidma viisi, kuidas lõpetada sõltuvus Vene gaasist. Energiahinnad maailmaturul on hüppeliselt kasvanud ning gaasi hind on tõusnud rekordtasemele. Venemaa gaasi import moodustab 45% ELi kogutarbimisest. Energiavarustuse ebakindlus ja kättesaadavuse sõltuvus Venemaast süvendab hinnatõusu veelgi. Kiire üleminek puhtale energiale ei ole kunagi varem olnud nii kiireloomuline, seda nii meie suveräänsuse kui kliima seisukohalt.

Tulenevalt vajadusest kiirelt tegutseda, esitas Euroopa Komisjon 8. märtsil kava REPowerEU, millega ajakohastatakse 2021. aastal avaldatud strateegiat "Eesmärk 55", et võimalikult lühikese aja jooksul mitmekesistada gaasitarneid, kiirendada taastuvallikatest toodetud gaasi kasutuselevõttu ning parandada energiatõhustust.

Euroopa Komisjon soovib lähiaastatel ELi biometaani tootmismahu kümnekordistada, mis võimaldaks ELil 20% Venemaalt imporditud maagaasist asendada jätkusuutliku, soodsama ning kohapeal toodetud alternatiiviga. ELis toodetakse hetkel 3 miljardit kuupmeetrit biometaani. Tootmismahu suurendamiseks 35 miljardi kuupmeetrini nagu REPowerEU ette näeb, tuleb koondada tootmiseks vajalik lähteaine. Euroopa Biogaasi Assotsiatsiooni andmetel on loomasõnnik kõige potentsiaalsem ressurss biometaani tootmise jätkusuutlikuks kasvatamiseks.

Biometaani ja biogaasi tootmine aitab teatud määral vähendada ka sõltuvust Venemaalt imporditud sünteetilistest väetistest. Lisaks, kui kasutada orgaanilise väetisena digestaati, väheneb vajadus kasutada maagaasi keemiliste väetiste tootmiseks, mis omakorda vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning sõltuvust maagaasist.



Biometaani tootmise potentsiaal Eestis suuresti kasutamata
2021. aasta seisuga toodetakse sõnnikust ja teistest jäätmetest biogaasi viies Eesti põllumajandusettes ning viimastel aastatel on üle mindud ka biometaani tootmisele. Nii toodetakse sõnnikust biometaani Järvamaal Oisus, Viljandimaal Kõos, Lääne-Virumaal Vinnis, Tartumaal Ilmatsalus ning kohe ka Järvamaal Aravetel.

Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest Eesti viies biogaasijaamas käideldakse kokku ca 10%. Eesti Biogaasi kolmes rohejaamas (Vinni, Tartu, Oisu) käideldakse täna 200 000 tonni, Kõos ca 86 000 tonni ja Aravetel kuni 100 000 tonni sõnnikut ja läga.

"Põllumajandussektoris nähakse heitme vähendamisel suurimat potentsiaali biometaani tootmise suurendamisel, millele järgneb oluliselt väiksema potentsiaaliga täppisväetamine. Hea meel on tõdeda, et viimastel aastatel on alustatud biometaani tootmist juba mitmete loomakasvatajate sõnnikust, kuid biometaani tootmise potentsiaali on Eestis palju rohkem," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on biometaani tootmise suurendamise puhul tegemist meetmega, mida saab rakendada nüüd ja kohe - tehnoloogia ja kogemus on olemas. Ka põllumajandustootjate seas on huvi ja valmisolek olemas. Potentsiaali realiseerimiseks on vaja koostööd avaliku ja erasektori vahel ning selget õigusraamistikku, mis tagab tootjatele investeerimiskindluse.
Vaata täismahus artiklit EPKK kodulehel.



Koja piimatoimkonna esinaine: 2022. aastal on fookuses kohalik sööt

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine, Alltech Eesti juhataja Pilleriin Puskar rõhutas põllumajanduskojas 22. märtsil sõja mõjusid põllumajandusele käsitlenud seminaril söödaturul toimuvast rääkides, et praegusel keerulisel ajal on oluline koostöö taimekasvatuse ja loomakasvatuse vahel - kiired, kuid läbimõeldud otsused eelolevaks söödavarumise hooajaks saavad olema määravaks piima tootmise potentsiaalile ja tasuvusele. Ostusöötade osakaal tänaste turuhindade juures peab vähenema põhisöötade kvaliteedi arvel.

Pilleriin Puskar nentis, et maailmas toimuvat silmas pidades, on meil ka positiivseid tegureid, mida meeles pidada. "Ma alustaks positiivse sõnumiga - meil on hea ja tugev platvorm tänu sellele, et Eestis on palju just kombineeritud põllumajandusettevõtteid, ehk taimekasvatus loomakasvatusega kahasse annab võimaluse planeerida ja olla vähem sõltuvuses ostusöötadest," sõnas Alltech Eesti juhataja Pilleriin Puskar.

Puskari sõnul on 2022. aastal eesmärgiks toota rohkem kuivainepõhist piima meie tööstustele heast silost ja kohalikust teraviljast ning rapsikoogist. Just koostöö sisendite osas kohalike teraviljakasvatajatega, söödatootjatega ja söötmisspetsialistidega aitab meil kohanduda uutes majandustingimustes.

Põllumajandustootjaid teeb murelikuks turul toimuv -tootmissisendite hinnaralli on kiire, aga toodetu müügil ei tule hinnad järgi. Kui hetkel on paljudel veel kehtivad söödalepingud, siis hinnatõusude valguses, selliseks need jääda ei saa.

"Ebakindlus domineerib, prognoos ei ole optimistlik nii seakasvatuses, linnukasvatuses kui ka veise- ja lambakasvatuse sektoris. Marginaalid on langenud, sest sisendite hinnatõus on ületanud müügihindade tõusu. Piimatoodete hinnad on tõusutrendis, kuid sisendite hinnatõus on kahe- või kolmekordne. Sealihasektor, kellel ei ole tavapäraselt maad sööda tootmiseks, kannatab juba aastaid ebavõrdsete konkurentsitingimuste tõttu.Viimane nädal on toonud sealiha hinna languse peatumise ja mõningase hinnatõusu, kuid enne seda on sealiha hinnad olnud 24% madalamad viimase viie aasta keskmisest," ütles Puskar.
Vaata täismahus artiklit EPKK kodulehel.

Väetisemüüja: väetiste hinnad kerkivad veel, põllumehed otsivad alternatiive

Viimane aasta väetiseturul on olnud kiires muutuses, nentis Linas Agro OÜ tegevjuht Mihkel Hang Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas 22. märtsil toimunud seminaril, millel analüüsiti sõja mõjusid põllumajandusele. Kaua põllumehed selle hinnaralliga toitu toota suudavad, on ebaselge.

Linas Agro ei vaja põllumeestele tutvustamist, tegemist on Baltikumi suurima põllumajandussektori ettevõttega, kes on 1,6 miljardi euro suuruse käibega börsifirma. "Üks osa nendest tegevustest, millega me tegeleme, on tootmissisendite müük, nende hulgas väetised," tutvustas Hang lühidalt ettevõtet, mida Eestis esindab.

Viimane aasta on just väetiste osas toonud suuri muutusi ja turg on olnud etteaimamatu, ka ei suuda Mihkel Hang prognoosida seda, et turul läheks paremaks ja hinnad langeks. "Hetkel kahjuks ei ole ka ühtegi sellist indikatsiooni, mis võiks viidata või esile tuua, et midagi oleks drastiliselt, põllumajandustootja mõttes, paremuse poole minemas. Ja sama tendents valitseb üldiselt igas tootmissisendite segmendis - elekter, gaas, väetised, taimekaitse ja söödad," ütles Hang.

Väetiste hinnad alustasid kerkimist juba 2021. aasta juunis. "Sel hetkel oli probleeme kaaliumväetistega, sest Belaruskali, mis varustab ca 20% maailma kogu kaaliumväetiste vajadusest, sattus mitmete sanktsioonide alla. Siit said alguse igakuised hinnamuutused, sügise edenedes toimusid hinnakõikumised juba igal nädalal ja aasta lõpus võis turul seis muutuda juba tundidega," selgitas turul toimunut Mihkel Hang. Olukord muutis müügifirmade töö keeruliseks ja olustiku närviliseks. Põllumeestele tähendas see ebaselgust ja -kindlust, lisas ta.

Nii ei julgenud tootjad septembris-oktoobris väetiste ostuotsuseid teha, pigem loodeti, et hinnatõus on ajutine. Nii see kahjuks ei olnud ja hinnad kasvasid, mitte ei langenud. "Nagu me teame, siis möödunud aasta novembri lõpp ja detsember üllatasid meid hoopis hinnaralliga, seda nii elektri- kui gaasirindel. Viimane on väetisetootmisel aga kõige olulisem tegur. Nii tekkiski turule olukord, mis esialgu andis märku sellega, et tarned veidi hilinesid. Siis jäid Venemaa tootjad hätta raudteetranspordiga," meenutas Hang. "Me võime ainult spekuleerida, kas siin võis olla seos nende sündmustega, mis leidsid lõpuks aset selle aasta 24. veebruaril?"

2022. aasta alguses oli juba selgelt märgata, et Yaral, kes on üks suurim väetisetootja maailmas, oli pakkumises piiratud kogused väetisi, nende hinnapunktid olid 700-800 eurot tonni kohta, samas kui Venemaa ja Leedu tootjad pakkusid veel n-ö soodsaid, 500-600 euro suuruseid hindasid. Veebruari alguses rabas sektorit teade, et Venemaa sulgeb lämmastikväetiste ekspordi kuni aprillini. Toona ei olnud meil aimu, millega need piirangud päädivad.

"Kevade lähenedes ei toimunud oodatud hinnalangust, vaid saabus sektori jaoks uus, karm reaalsus - väetiste kättesaadavus on piiratud, hinnad kõrged - hinnad olid jõudnud 1000 euro kanti tonnist. Edasimüüjate jaoks said väljakutseks ka rahavood ja riskide juhtimine," rääkis Linas Agro tegevjuht.
Vaata täismahus artiklit EPKK kodulehel.



7. aprillil toimub Pärnus ja videoülekandena Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Piimafoorum 2022, mille fookuses on rahvusvahelised turud. Foorumil saavad sõna Euroopa juhtivad piimanduseksperdid ning Eesti piimatööstuste ja piimatootmisettevõtete juhid. Lisainfo ja registreerimine EPKK kodulehel.



Koja konverentsid ja seminarid

31.03 - EPKK infopäev "Loomakasvatust mõjutavad kliimapoliitika arengud"
06.04 - EPKK infopäev "Põllumajandus 4.0"
07.04 - EPKK PIIMAFOORUM 2022 "Rahvusvaheline kaubandus"
08.04 - EPKK ARETUSKONVERENTS 2022
12.04 - EPKK infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
19.04 - EPKK infopäev "Kvaliteedikavade ülesehitamine ja rakendamine"
21.04 - EPKK infopäev piima väikekäitlejatele
21.04 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
06.05 - EPKK infopäev "Euroopa Liidu geograafiline tähis (GT), kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja riiklikud kvaliteedikavad"
26.05 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
03.06 - EPKK Ärifoorum 2022
28.07 -
EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
22.09 - Infopäev ettevõtte külastusega "Kuidas haarata noori maaettevõtjaid ühistusse?"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
27.10 - EPKK infopäev "Ühistegevuse võimalused ja vajadused: head praktikad ja edulood"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

 

Allikas: Eesti Põllumajanduskojalt uudiskirja teade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.