Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Mida toovad kaasa kliimamuutused merele? Uus abivahend aitab ennustada (2022-03-31 08:19:06)

Märtsi lõpuks valmis geoportaal mereala planeerijatele ja arendajatele. Mereala planeeringute portaali PlanWise4Blue (http://www.sea.ee/adrienne_gof) lisati uusi kaardikihte mereelustiku ja inimtegevuse kohta, mis võimaldavad kasutajal läbi mängida merekasutuse stsenaariume ning hinnata nende keskkonnamõju Soome lahe mereökosüsteemile.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on portaalis kõige värskemad Soome lahe mereelustiku kaardid ja kogu olemasolev teadmistepagas inimtegevuste mõjudest loodusväärtustele.

"Kui varem osati hinnata vaid üksikute olulisemate survetegurite, eeskätt eutrofeerumise ja kalade ülepüügi mõju merele, siis praeguseks on teada juba mitukümmend mõjutajat - neist üks olulisemaid on kliimamuutused. Inimtegevus merel on sedavõrd kiirelt intensiivistumas ja mitmekesistumas, et niisugune tehniline abi on väga vajalik," selgitas Andresmaa.

TÜ Eesti Mereinstituudi mereteadlase Jonne Kotta sõnul jõuavad uue veebipõhise otsustustoega suur osa põnevatest teadusideedest ja -tulemustest koheselt otsustajateni. Nii näiteks kasutati Eesti mereruumi planeerimisprotsessis seda portaali inimtegevuste keskkonnamõju hindamisel.

"Geoportaal on suurepärane näide sellest, kuidas tippteadust on koheselt võimalik kasutada ühiskonna ees seisvate suurte keskkonnakaitseliste väljakutsete lahendamisel. Uute teadmiste järjekindel kasutamine innovaatiliste tehnoloogiate loomisel võimaldab leevendada ning pikemas perspektiivis ka lahendada globaalseid energia-, toidu-, julgeoleku- ja kliimakriise," märkis Kotta.

Kotta selgitab, et globaalsete kliimamuutuste otseseks tagajärjeks on merevee soojenemine ja hapestumine. "Kujundlikult öeldes ei mahu inimtegevuse poolt tohutus kogustes atmosfääri paisatud süsihappegaas sinna ära ning lahustub merevees. Nagu gaasi nimestki võib arvata, läheb merevesi sellest vaid hapumaks. Merevee hapestumine mõjutab väga tugevalt lubikestaga organisme - näiteks merekarpe, kes ei suuda happelisemas vees piisavas koguses lubiainet kätte saada. Liigne soojenemine võib aga tekitada olukorra, kus liikidel kaob ära neile sobiv elupaik ning tulemuseks on liikide massiline väljasuremine. Tänini pole tegelikult lõpuni selge, mis maailmameres hapestumise ja soojenemise kontekstis toimuma hakkab, kuna varasemaid analoogiaid selliste olukordade kohta pole," lausus Kotta.

Selleks, et suuta tulevikku kiigata, pidid teadlased looma uudse modelleerimistehnika. Innovaatiline põhjus-tagajärg seoseid käsitlev modelleerimistehnika võimaldab mereala planeerijatel nüüd ennustada senisest suurema usaldusväärsusega mereelustiku levikut ja dünaamikat ka tuleviku kliima tingimustes.

Mereplaneerijate abivahend valmis Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti ADRIENNE raames. 31. märtsil lõppeva projekti juhtpartner oli Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, lisaks lõi Eestist kaasa Keskkonnaministeerium.





Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.