"Keskkonnatasu makstakse keskkonna ja loodusressursside kasutusõiguse eest ja selle eesmärk on vähendada saastet ning loodusvaradest tõusnud tulu mingis mahus ka ümber jagada. Laekunud keskkonnatasud suunatakse keskkonnaprojektidesse ning riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetesse," ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius

Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe sõnul mängisid suurimat rolli maksudeklaratsioonide tõusus põlevkivi ning Covid. "44 miljonit ehk ligi pool kõigist deklareeritud keskkonnatasudest on seotud põlevkiviga: kas siis maavara kaevandamisõiguse tasuna või põlevkivituha ladestamise tasuna. Kui 2020. aastal kehtestati Covidi tõttu põlevkivituha ladestamisele maksuleevendused, siis eelmisel aastal neid enam polnud ning taastus kahe aasta tagune maksutase," selgitas Ahto Eesmäe.

2021. laekus riigile aga põlevkivi kaevandamise eest 24,7 miljonit eurot keskkonnatasu, samas kui 2020. aastal laekus riigile põlevkivi kaevandamise eest 5,5 miljonit eurot keskkonnatasu.

"Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu laekumine on kasvanud selletõttu, et tõusnud on raske kütteõli maailmaturuhind, mida koteeritakse Rotterdamis. Põlevkivi kaevandamise tasu määr on otseselt seotud maailmaturu hinnaga ja kui seal hind kasvab, siis kasvab ka põlevkivi kaevandamisest laekuv saastetasu Eestile," selgitas Keskkonnaameti keskkonnatasude osakonna juhataja Ahto Eesmäe.

2021. aastal deklareeritud 89 miljoni euro keskkonnatasude hulgas on ligi 38,7 miljonit eurot maavarade kaevandamisõiguse tasu, 25,2 miljonit eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu, 14,2 miljonit vee erikasutusõiguse tasu, 6,5 miljonit välisõhu saastetasu ning 4,4 miljonit eurot veesaastetasu.

Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus 2021. aastal kokku 11,4 mln eurot maavara kaevandamisõiguse ressursitasu ja 4,5 mln eurot vee erikasutusõiguse ehk veevõtu ressursitasu.

Maavara kaevandamisõiguse tasust laekus kõige enam Alutaguse valda (3 mln eurot), Saku valda (1,2 mln eurot) ja Narva-Jõesuu linna (600 tuhat eurot). Vee erikasutusõiguse tasust laekus kõige enam Alutaguse valda (1,2 mln eurot), Narva-Jõesuu linna (500 tuhat eurot) ja Tallinna linna (300 tuhat eurot).

Keskkonnatasu maksavad ettevõtjad, kelle tegevuse ulatus või viis nõuab keskkonnaluba, tasusid rakendatakse põhimõttel "saastaja maksab". Selle eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamise, saasteainete keskkonda heitmise ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Kulud, mis saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks tehakse, katavad keskkonna kasutajad ise.

Keskkonnaameti keskkonnatasudeosakonna tehtud kontrollide ning järelevalveosakonna töö tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa ligi 900 tuhande euro võrra.

Keskkonnatasude statistika paneb Keskkonnaamet igal aastal kokku 1. aprilliks. Keskkonnatasudest saab lähemalt lugeda keskkonnaameti kodulehelt, samuti on ameti kodulehel kättesaadav viimasel kümnel aastal deklareeritud keskkonnatasude statistika.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade