Möödunud aasta lõpus läbiviidud linnaruumi arvamusuuringust nähtub, et tartlased toetavad säästvate liikumisviiside kasutustingimuste jätkuvat arendamist isegi juhul, kui selleks tuleb vähendada sõiduteeruumi.
"Saadud tagasiside kinnitab varasemate uuringute tulemusi, et hea taristu ja muude vajalike tingimuste olemasolul sooviks suur osa tartlastest liikuda jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga. Oleme saanud selge signaali, et lähitulevikus tuleb säästvate liikumisviiside tingimuste parandamiseks jätkata võimalikult kiirete ja ambitsioonikate liikuvuspoliitikate rakendamist," ütles abilinnapea Raimond Tamm.
Uuringu tulemustest selgub, et linna liiklusohutuse ning jalgsi ja rattaga liikumise tingimuste jätkuv parandamine on oluline teema rohkem kui 80 protsendile tartlastest. 76 protsenti vastanutest arvas, et liiklusohutus on eriti oluline koolide ümbruses.
Liiklusohutust ja linnakeskkonna atraktiivsust tõstvate meetmetena toodi esile parkimiskohtade või sõiduteeruumi arvelt loodavaid taskuparke, mida pidas heaks laheduseks 54 protsenti vastanutest. 49 protsenti küsitlenutest toetas autodest ja jalakäijatest eraldatud jalgrattateede rajamist sõiduteeruumi arvelt. 39 protsenti vastanutest pidas autoliikluse rahustamiseks vajalikuks 30 km/h piirkiirusega alade laiendamist ning künniste või teekitsenduste kasutamist. Kõigi meetmete puhul oli pooldajaid rohkem kui vastaseid.
Jalgsi liikumise tingimuste parandamine on oluline 81 protsendile linlastest ning jalgrattaga liikumise tingimuste parandamine 69 protsendile. Aktiivsete liikumisviiside, eriti rattakasutuse osakaal on kõrge Tartu nooremate elanike seas - suveperioodil liigub kõigist 15-29-aastastest tervelt iga neljas jalgrattaga. Elanikkonna keskmine suvise rattakasutuse osakaal on 15 protsenti.
Uuringust selgus, et naiste seas on autokasutus peamise liikumisviisina ligi kaks korda madalam kui meeste seas, vastavalt 31,5 protsenti ja 59 protsenti. Seejuures liiguvad naised nii jalgsi kui ka ühistranspordiga kaks korda enam kui mehed. Jalgsi liigub 33,5 protsenti naistest ja 17 protsenti meestest ning rattaga 24,5 protsenti naistest ning 11,5 protsenti meestest. Seega oli meeste toetus elukeskkonna kvaliteediga seotud teemadega tegelemiseks tunduvalt madalam kui naiste oma, kuna naised viibivad linnaruumis kauem ning kogevad rohkem elukeskkonna nõrkusi ja tugevusi.
Linlased pidasid oluliseks veel õhukvaliteedi parandamist (74 protsenti vastanutest), tänavahaljastuse lisamist (73 protsenti vastanutest) ja mürataseme vähendamist (60 protsenti vastanutest).
Allikas: Tartu uudised
