Ministrite ees esinenud Roman Leštšenko tuletas meelde, et käimasolev sõda ei ohusta ainult Ukrainat. "See on rünnak ühiste väärtuste, demokraatia ja toiduga varustatuse vastu kogu Euroopale." Meie inimeste võimalused toidule juurdepääsuks ahenevad, humanitaarabi raames on üha keerulisem jõuda kõikide abivajajateni" tunnistas Leštšenko.

Kruuse sõnul on Venemaa agressioonil laiemad majanduslikud tagajärjed kogu toidutootmisele ja tarneahelate toimimisele. "Ühelt poolt on kõik liikmesriigid valmis abistama Ukrainat katastroofilises humanitaarolukorras, aga teisalt vajab uues olukorras hakkama saamiseks abi kogu Euroopa Liidu põllumajandus-ja toidusektor. Kaaluda tuleb kõikide toidutootmist piiravate meetmete ülevaatamist, et tagada toidujulgeolek," sõnas Kruuse.

Euroopa Komisjon tuli täna välja abipaketiga, mis aitab toime tulla kuludega, mille puhul kiire hinnatõus ei ole jätkusuutlik. "Abipakett võimaldab liikmesriikidel toetada kõige enam mõjutatud sektoreid. Arvestades, et tänase kriisi mõjud väljenduvad eelkõige kasvavates sisendihindades, siis näeme, et abipaketi liikmesriikide vahelisel jaotamisel arvestataks enam kuludega, mida toodangu tootmiseks tehakse. Komisjoni ettepaneku kohaselt on Eesti osa 500 miljoni euro suurusest abipaketist 2,5 miljonit eurot," vahendas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministrite ees esinenud Euroopa Komisjoni volinik Janusz Wojciechowski toonitas, et Ukraina kaitseb täna Euroopa piire ja meie kohus on neid aidata.

Ukraina põllumajandusminister kutsus kindlasti abi andma kütusetarnete osas, et kevadtöödega oleks võimalik algust teha. Samuti kutsus ta liikmesriike aitama kaasa sõja eest põgenenud inimeste haridustee jätkamisel, sh põllumajanduse valdkonnas. "Praegu oleme sõjas, aga selle lõppedes vajame spetsialiste, kes meil riiki uuesti üles ehitada aitavad," ütles Leštšenko.

Tänasel kohtumisel kohal olnud ministrid said ülevaate liidu ühise põllumajanduspoliitika riiklike strateegiakavade ettevalmistuse seisust. Eesti on oma strateegiakava esitanud ja juhtinud komisjoni tähelepanu vajadusele, et strateegiakavade koostamisel tuleb jätta liikmesriikidele teatav paindlikkus, mis lubaks arvestada riiklike eripäradega.

"Leiame, et roheüleminek on jätkuvalt oluline ja pakub põllumeestele stiimuleid, kuidas toidutootmist senisest jätkusuutlikumaks ja erinevatest sisenditest sõltumatumaks muuta. Samas on uus olukord tõstnud meie julgeolekus kesksele kohale toidu varustuskindluse, mis võib nõuda muudatuste tegemist olemasolevates poliitikates ja nendega arvestamist ka strateegiakavade koostamisel," juhtis Kruuse tähelepanu oma sõnavõtus.

Maaeluminister Urmas Kruuset saatsid täna toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja välissuhete osakonna juhataja Peeter Seestrand

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade