Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos teiste põllumajandusorganisatsioonidega kaardistas Ukrainas sõja puhkemise järel põllumeeste ja toidutootjate võimalused Ukraina inimestele majutus- ja töökohtade pakkumiseks. Hea meel on tõdeda, et ettevõtjad on üleskutsele positiivselt vastanud.

Põllumajanduskoda koos teiste põllumajandusorganisatsioonidega kogus 2. märtsini infot ettevõtete kohta, kes on valmis enda juures Ukrainast pärit inimesi majutama ja neile ka tööd pakkuma. Üleskutsele vastas 150 põllumajandus- ja toidusektori ettevõtet, kes on lähikuudel valmis tööd pakkuma rohkem kui 750 inimesele ja majutuskohti on nende ettevõtete kasutuses ca 1100. Suuremad võimalused töö pakkumiseks tekivad alates maikuust. Koostöös Maaeluministeeriumiga kogutud info korrastatakse ja edastatakse Töötukassale, kes koordineerib ukrainlaste töötamisega seotud küsimusi. Soovi korral saab küsimustikule jätkuvalt vastata siin.

Vabariigi Valitsus kiitis eile heaks korralduse, mis annab ajutise kaitse Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Eestisse põgenevatele Ukraina inimestele. Tänu ajutisele kaitsele saavad põgenikud alates kolmapäevast, 9. märtsist taotleda Eestis elamisluba ühe päevaga.

Ajutise kaitse alla võetakse Eestisse põgenenud Ukraina inimesed, kes elasid enne ulatusliku sõjategevuse puhkemist 24. veebruaril Ukrainas. See laieneb Ukraina kodanikele, samuti Ukraina alalise elamisloaga kodakondsuseta inimestele ja nendele kolmandate riikide kodanikele, kes ei saa eluohtlike olude tõttu oma kodumaale naasta. Kaitse laieneb ka põgeniku perele. Ukrainast sõja eest põgenenud inimene saab ajutist kaitset taotleda aastaks ja siis seda pikendada.

Ajutise kaitse saajatele laieneb ravikindlustus, see tähendab juurdepääsu tervishoiuteenustele ja ravimitele, tagatud on tervisekontroll. Inimesel on õigus töötada Eestis. Ajutise kaitse saanud inimeste puhul ei kehti välismaalaste seadusest tulenevad palgakriteeriumid ja nõuded. Lisaks kiitsid valitsuse liikmed heaks siseministri ettepanekud mitme seaduse muutmiseks, et luua suurem õigusselgus sõjapaos olevate Ukraina inimeste Eestis viibimise ja töötamise seaduslikus aluses.

Jätkuvalt on õiguslik probleem nende Ukraina inimeste puhul, kes olid Eestis enne sõja puhkemist. Poliitiline otsus ka nendele inimestele töötamise võimaluse andmiseks on olemas, kuid selleks on vaja muuta Välismaalaste seadust, mida on kavas ka lähiajal teha.

Energiakriis võib kahanevale aiandustootmisele anda uue hoobi

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab homme, 10. märtsil algusega kell 11 Viljandimaal Pollis traditsioonilise Aiandusfoorumi 2022. Konverentsil analüüsitakse Ukraina sõja mõjusid kodumaiseleaiandustootmisele, arvestades üha keerulisemaks muutuvat olukorda kütuste ja väetiste turul ning võimalikke probleeme tööjõu kättesaadavusega.

"Möödunud aastal tegi köögivilja kasvupind läbi suure vähenemise, mille tulemusel on ka Eesti isevarustatuse tase aiandustoodetega olnud selges langustrendis ja väga madal. Statistikaameti andmetel toodeti Eestis möödunud aastal elaniku kohta vaid 39 kg köögivilja ja 54 kg kartulit. Köögivilja toodang oli viimati nii väike 2004. aastal, aga kartulit pole taasiseseisvunud Eestis kunagi nii vähe toodetud. Kartuli toodang elaniku kohta on viimase paarikümne aastaga üle nelja korra vähenenud," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul mõjutab aiandussektorit tugevalt tootmissisendite hinnatõus ja ettevõtjad on keerulises seisus. "Nii nagu kogu põllumajandust mõjutab ka aiandustootjaid kõige otsesemalt energia, diiselkütuse ja väetiste hinna kiire tõus. Katmikaladel majandavad ettevõtjad võitlevad suure energiakriisiga, mis on Venemaa poolt Ukraina vastu algatatud sõja tõttu veelgi pingemisemaks muutunud," lisas ta.

"Kuigi uuringute järgi soovivad enamus tarbijatest kodumaist toitu tarbida, siis praegune olukord tekitab ettevõtjates suurt ebakindlust ning meie tootjad ei suuda kahjumiga pikalt vastu pidada. Sõda Ukrainas ja sealsete inimeste kohutav olukord tekitab meile kõikidele suurt muret, siiski peame tähelepanelikult hindama sõja mõjul tekkivat uut majanduslikku olukorda ning rakendama kodumaise toidutootmise hoidmiseks vajalikke meetmeid. Praeguses olukorras tuleks energia- ja kütusekulude ohjamiseks tõsiselt kaaluda muuhulgas aktsiiside langetamist," ütles Sõrmus

Euroopa Komisjon teatas eile, et ELi riigiabi eeskirjad pakuvad liikmesriikidele võimalusi lühiajalise toetuse andmiseks kõrgetest  energiahindadest mõjutatud ettevõtetele. Põllumajanduskoja hinnangul tegi komisjon eile olulise ettepaneku arutada liikmesriikidega riigiabi uue ajutise kriisiraamistiku üle, mille eesmärk oleks anda abi kriisist mõjutatud ettevõtetele, eelkõige neile, kes seisavad silmitsi suurte energiakuludega.

"Tulevikule mõeldes on veelgi olulisemaks muutunud maaelupoliitika riigipoolse kaasrahastamise suurendamine, et järgmisest aastast rakendatava ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas oleks piisavalt vahendeid kodumaise toidutootmise kindlustamiseks ja põllumajanduse rohepöörde toetamiseks. Toidujulgeoleku tagamine nõuab riigilt minimaalsest nõutust suuremat pingutust," lisas Sõrmus.

Eesti aiandustootjad on juba aastaid palganud lisaks kohalikele töötajatele ka Ukrainast pärit inimesi. "Paraku on paljud mehed läinud rindele ja hooaja lähenedes vajavad meie aiandustootjad neile ilmselt asendust. Loodetavasti leiab endale aiandusettevõtetes töö üks osa Ukrainast sõjapakku saabunud inimestest," viitas koja juht veel ühele Ukraina sõjaga seotud murekohale.

Foorumi videoülekannet saab vaadata: https://play.saundland.ee/epkk100322