Maa-ameti andmetel tehti 2021. aasta II poolaastal korteriomanditega 14 605 tehingut, millest rohkem on tehinguid olnud vaid 2005. ja 2006. aasta II poolaastal. Korteriturul kaasatud rahalise kapitali maht ja korteri ruutmeetri hind olid rekordtasemel.
2020. aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute koguarv 17%, mis tähendab ligi 2100 tehingut enam. Tehingute arvu kasvu panustasid 2021. aasta II poolaastal enim Harju ja Ida-Viru maakond. Ida-Viru maakonna tehingute kasv tõstis maakonna suhtelise turuaktiivsuse arvestuses esimeseks (128 tehingut 10 000 elaniku kohta). Varasemalt on esikoht selles arvestuses kuulunud Harju või Tartu maakonnale. Samas oli neis kolmes tehinguaktiivsemas piirkonnas (Harju, Tartu ja Ida-Viru) II poolaastal tehingute koguarv 10 000 elaniku kohta väga sarnasel tasemel.
2021. aasta II poolaastal oli nõudlus korteriturul kõrge. Tugev palgakasv eelnevatel perioodidel, pensionisambast väljavõetud raha, vabade vahendite akumuleerumine, inflatsiooniootused, pankade laenuandmisvalmidus - need on mõned faktorid, mis mõjutasid tehinguaktiivsuse kasvu ning andsid ka müüjatele võimaluse jätkuvalt hindu tõsta. 2021. aasta II poolaastal oli korteritehingute koguväärtus rekordtasemel. Tehingute koguväärtus oli ligi 1,33 miljardit eurot ning võrdluses 2020. aasta sama ajaga oli rahalist kapitali kaasatud ligi 290 miljonit eurot ehk 28% rohkem.
2021. aasta II poolaastal oli korteri ruutmeetri mediaanhind 1706 eurot, mis teeb aastakasvuks 12%. Tehinguhindade mediaan kasvas aastaga 10%, saavutades taseme 81 000 eurot korteriomandi kohta.
Hinnakasv toimus nii uute kui ka järelturu korterite segmendis. 2021. aasta II poolaastal kasvas järelturu korterite mediaanhind eelmise aasta sama ajaga võrreldes 18% ja uutel korteritel 6%. Järelturu korterite mediaanhind oli 1462 ja esmamüükidel 2396 eurot ruutmeeter. Uute korterite ehk esmamüükide osatähtsus oli 2021. aasta II poolaastal 18%. Aasta tagasi oli vastav näitaja 24% ja kaks aastat tagasi 21%. Esmamüükide osatähtsus püsis kõrgel Tartu maakonnas, kuid langes Harju maakonnas.
Kinnisvara kallinemisega samaaegselt on kasvanud ka brutopalk, kuid 2021. aasta II poolaasta tehinguandmete põhjal ostujõud pigem vähenes. Enamikus asustusüksustes, kus toimus vähemalt 5 korteritehingut, oli võimalik Eesti keskmise brutopalga eest osta vähem korteripinda kui aasta tagasi.
Põhjalikumalt saab lugeda 2021. aasta II poolaasta korterituru ülevaatest.
Allikas: Maa-ameti pressiteade
