Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Tartus RMK taimlas pesitsevate kanakullide tegemisi saab jälgida kaamera vahendusel (2022-03-07 08:32:50)

Kaamera ees on praegu näha peamiselt isalind Ruudit pesa sättimas, tema kaasa Alla käib aeg-ajalt tehtud tööd üle vaatamas.

Nüüdsest saab Tartus RMK taimlas elutsevate kanakullide Ruudi ja Alla pesapunumisele kaasa elada pesakaamera vahendusel. Lootust on peagi näha ka emalinnu hauduma asumist ja kui kõik hästi läheb, saab jälgida uue kullipere sirgumist. Kaamera paigaldasid zooloog Tiit Hunt ning tehnikaekspert Omar Neuland.

Taimlas asuvale männile ehitasid kullid pesa eelmisel aastal ning kasvatasid seal üles ka neli poega, kes kõik rõngastati.

Röövlinnuhuviline Urmas Abel rääkis, et praegu kullid niiöelda kaunistavad pesa.

"Teevad munalohku - sinna pannakse pehmenduseks rohelisi männioksi, pesa ääre peale aga tuulevarjuks tugevamaid raage," kirjeldas Abel. Pesa ehitab peamiselt isalind, emalind käib aga "vanamehe" tööd üle vaatamas.

"Tihtilugu on ta istunud otse kaamera kõrval ja kigisenud otse mikrofoni," märkis Tiit Hunt, kes lindude tegemistel sageli kaamera vahendusel silma peal hoiab.

Ruudi ja Alla on Tartu linnuhuvilistele tuttavad juba alates 2016. aastast, mil Urmas Abel nad keskkonnaameti vihje peale Raadil vanas sõjaväeosas kasvaval paplil pesitsemast avastas. Ka tookord ukerdas pesas neli pontsakat poega, nende ema aga tukkus samal puul veidi allpool oksa peal. Sealsamas liikus ka isalind. Kuna nad pesitsesid Raadil, sai ta ristitud Ruudiks, tema abikaasa aga Allaks, nii et kokku tuleb kelmikas raadiruudialla.

Ruudi on teadaolevalt ehitanud juba viis pesa, millest kaks on olnud paplil, üks haaval (sellel ta ei pesitsenud, sinna tuli hoopis hiireviu, Ruudi ehitas pesitsemiseks teise pesa), üks praegusest pesast ligi viiekümne meetri kaugusel lehisel ja viimane kaamera ees männil. Tartu taimlas on Ruudi ja Alla pesitsemas kolmandat aastat.

2019. aastal sai Ruudi omale ka saatja selga, nii et tema liikumine on linnuhuvilistel kenasti pildil. Kanakulli tegevuspiirkond läbi aastaaegade on enamasti olnud vaid viie kilomeetri raadiuses, üksikutel kordadel on ta lennanud ka ligi kaks korda kaugemale.

"Üllatav on see, et ükskord käis ta Tartust kümne kilomeetri kaugusel metsas kanakulli elupaigas, veetis paar päeva seal, aga rohkem pole ta sinna tagasi läinud," vahendas Abel.

Viimaste päevade andmed näitavad, et südapäeval meeldib Ruudile kesklinnas "tšillida".

Emalind Alla võiks munele asuda märtsi keskpaiku, pojad võiks kooruda mais ja pesast välja lennata juulis.

Pesa alt leitud sulgede järgi on näha ka, keda Tartu taimla kanakullid kõige rohkem pruukostiks võtavad - hallvaresed, hakid, kodutuvid, ka kõrvukräts on neil tavaliselt söögisedelisse kuulunud. Kanaliste, näiteks laanepüü ja tedre sulgi ei ole seni näha olnud, samuti pole Ruudi ja Alla ilmselt õnneks võtnud ka kodukanu.

"Aeda kanu võtma tulevad enamasti noored kanakullid," täheldas Abel, lisades, et nii Allal kui ka Ruudil võib aastaid olla juba kaheksa ringis. Kanakull võib elada ligi paarikümne aasta vanuseks.

Abeli andmetel on Alla ja Ruudi teadaolevalt esimesed kanakullid, kes Tartus pesitsevad, nüüdseks on lisandunud ka kaks uut paari, üks Ihaste kanti ja teine Annelinna kanti. Küll pesitseb kanakulle Tallinnas, Elvas, Keilas, Haapsalus ja muidugi siinsetes metsades. Eesti asurkonna suuruseks hinnatakse pisut üle 400 paari.

Alla ja Ruudi tegemisi saab jälgida siin: https://www.youtube.com/watch?v=h1xrhgcv7dI



Allikas: RMK pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.