"Jooditableti võtmine on vajalik vaid siis, kui toimunud on tuumaõnnetus ja inimene on õnnetuspaigale lähedal. Kiirgustase Eestis ja Euroopas üldiselt ei ole aga tõusnud, samuti ei ole juhtunud tuumaõnnetust. Ka Ukraina töötavad tuumajaamad on Eestist niivõrd kaugel, et jooditablettide võtmine Eestis pole mingil juhul vajalik," ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Oluline on teha vahet mitteradioaktiivse joodi vahel, mis on inimese eluks vajalik, ning joodi radioaktiivsete isotoopide vahel, mis vabanevad tuumaõnnetuse käigus.

Keskkonnaameti kiirgusseire büroo jagab selgitusi joodi ja selle radioaktiivsete isotoopide kohta.

1) Jood ei kaitse kiirguse eest üldiselt.

2) Jood kaitseb ainult ühe konkreetse aine, joodi enda, radioaktiivsete isotoopide eest, millest tuumaõnnetuse kontekstis on ainus oluline isotoop jood-131 (I-131).

3) Jood-131 poolestusaeg ehk aeg, mille jooksul jääb ainet radioaktiivse lagunemise käigus poole vähemaks, on 8 ööpäeva. See aeg on piisavalt lühike, et aine suhteliselt kiiresti väheneks (80 ööpäevaga 1024 korda), kuid siiski piisavalt pikk, et tuulega õnnetuspaigast tundide ja päevade jooksul kaugele kanduda.

4) Jood-131 tekib ainult töötavas tuumareaktoris. Kui reaktoris ahelreaktsioon lõpeb, lõpeb peatselt ka jood-131 tekkimine. Järgneb ainult jood-131 lagunemisprotsess.

5) Eeltoodu tõttu ei ole jood-131 ei Tšornobõli tuumajaama territooriumil ega üheski radioaktiivsete jäätmete hoidlas. Neis paigus ei saa ka ahelreaktsioon uuesti tekkida. Uueks ahelreaktsiooni tekkimiseks on vaja töökorras reaktorit.

6) Jood-131 vabaneb töötava reaktoriga toimunud õnnetuse käigus ja levib edasi sinna, kuhu tuul seda kannab. Algselt on joodi kontsentratsioon pilves suur. Mida kaugemale, seda hõredamaks pilv muutub. Kui pilv laieneb kaks korda, väheneb tihedus kaheksa korda. Kui suurus on kümnekordne, on tihedus juba tuhat korda väiksem jne. Kui teele jäävad piirkonnad, kus sajab, toob sadu enamuse saastest maapinnale ja kaugemale levib saastet selle võrra vähem. Kuigi palju toob saastet maha ka raskusjõud. Jood-131 on näiteks hapnikust üle nelja korra raskem.

7) Kui inimene on õnnetuspaigast ebasoodsas suunas, võib ta jääda mingiks ajaks pilve mõju alla. Mida kaugemal see juhtub, seda hõredam on saaste, seda vähem saastet ka hingates inimese organismi jõuab ja seda väiksem on selle võimalik mõju. Osa organismi sattunud saastest väljub ainevahetuse teel, osa jääb inimest mõjutama pikemaks ajaks.

8) Inimese joodivarud on talletatud kilpnäärmes. Kui inimene peaks sisse hingama jood-131, talletub ka see kilpnäärmes.

9) Et radioaktiivne jood kilpnäärmesse ei talletuks, tuleb kilpnääre eelnevalt küllastada mitteradioaktiivse joodiga. Jood-131 talletumist kilpnäärmesse on võimalik vältida, kui paar tundi enne radioaktiivse joodipilve mõju alla jäämist võtta sisse spetsiaalne selleks ettenähtud jooditablett. Jooditableti võtmine on vajalik vaid siis, kui olla õnnetuspaigale lähedal.

Joodi sisaldavates toiduainetes (nt jodeeritud sool, jodeeritud vesi) on joodi kontsentratsioon nii väike, et nende tarbimisest kilpnäärme küllastamiseks ei piisa. Joodisoola joodisisaldus on mõnikümmend mikrogrammi grammi kohta, jodeeritud veel umbes 150 mikrogrammi liitri kohta. Täiskasvanule vajalikule 100 milligrammile joodile vastab mitu kilo soola või 700 liitrit vett.

10) Nn joodiprofülaktika ehk jooditablettide võtmine on vajalik kuni mõnekümne kilomeetri kauguseni õnnetuspaigast olenevalt õnnetuse suurusest ja ilmastikuoludest pilve liikumise teel. Sealt edasi, kuni saja kilomeetri kauguseni, on jooditablettide võtmise vajalikkus juba vähe tõenäoline.

Eesti kaugus Ukraina töötavatest tuumajaamadest on üle 1000 kilomeetri. Nii kauge vahemaa tõttu ei ole jooditablettide võtmine Eestis kindlasti vajalik.

· Rohkem teavet Eesti kiirgusseirest: "Keskkonnaamet jälgib kiirguse taset Eestis ööpäevaringselt".

· Rohkem infot Ukraina sündmuste võimaliku mõju kohta kiirgustasemele Eestis: "Ukraina sündmused ei kujuta Eestile tuumaohtu".