Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 2. märts 2022 (2022-03-03 08:33:59)

Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

Põllumehed ja toidutootjad on valmis Ukraina inimestele pakkuma majutuse ja töötamise võimalusi

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos teiste põllumajandusorganisatsioonidega alustas sõja puhkemise järel kaardistama põllumeeste ja toidutootjate võimalusi Ukraina inimestele majutuse ja töötamise võimaluste pakkumiseks. Hea meel on tõdeda, et ettevõtjad on üleskutsele kiiresti ja aktiivselt reageerinud.

Valmistume põllumajandus- ja toidusektoris Ukrainast põgenevate inimeste vastuvõtmiseks, et võimalusel pakkuda nendele nii majutust kui töötamise võimalust. Põllumajanduskoda koos teiste põllumajandusorganisatsioonidega alustas reedel ettevõtete kaardistamist, kes on valmis enda juures Ukrainast pärit inimesi majutama ja neile ka tööd pakkuma. Kolmapäeva hommikuks on üleskutsele vastanud ligi 140 põllumajandus- ja toidusektori ettevõtet, kes on esialgsetel andmetel lähikuudel valmis tööd pakkuma ca 700 inimesele ja majutuskohti on nende ettevõtete kasutuses ca 1000. Seejuures suuremad võimalused töö pakkumiseks tekivad alates maikuust. Jätkame ettevõtjate hulgas võimaluste kaardistamist, et koostöös Maaeluministeeriumi, teiste riigiasutuste ja organisatsioonidega olla valmis Ukrainast saabuvate inimeste abistamiseks.
Küsimustikule saab vastata siin.

Ukrainas toimuva sõja mõjusid välistööjõule on praegu väga keeruline hinnata, aga praeguseks on mõistetavalt juba üks jagu Ukraina mehi meie ettevõtetest lahkunud, et minna kodumaad kaitsma. Pole ka selge, kas kevad-suviseks perioodiks kavandatud Ukraina töötajad saavad siia tulla, kuid põllumeestelt on juba tulnud teateid, et vähemasti osad ukrainlased jäävad sõja tõttu tulemata.

Põllumeestele valmistab hetkel ka muret, et osade Ukraina töötajate töötamise load on saamas kohe läbi, aga praeguses olukorras pole võimalik uute inimeste Eestisse tulemine. Politsei- ja Piirivalveameti otsusega tohivad Ukraina kodanikud, kelle Eestis viibimise alus on peatselt lõppemas, Eestis ajutiselt küll edasi viibida, kuid korralduse alusel Eestis viibimine ei anna õigust Eestis töötada, kui lubatud töötamise aeg on täis. Töötamiseks kehtivad endiselt kõik välismaalaste seaduse piirangud, sh vajadus lühiajaline töötamine registreerida. Hetkel erandeid töötamise tingimustele tehtud ei ole. See on probleem, mis praeguses olukorras vajab kiiret lahendust.

Arvestades olukorra keerukust pole praegu mõtet spekuleerida teemal, kas meie ettevõtted leiavad sellel hooajal piisavalt inimesi vajalike põllumajandustööde tegemiseks. Oluline on see, et põllumehed on hetkel väljendanud selgelt valmisolekut tekkinud kriisis tegutseda ja Ukraina inimestele abi pakkuda.



Euroopa põllumeeste avaldus seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse

Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon Copa-Cogeca on seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse teinud avalduse, milles väljendatakse sügavat kurbust tekkinud olukorra pärast. Möödunud nädala lõpus Brüsselis toimunud Copa ja Cogeca liikmesorganisatsioonide juhtide koosolekutel väljendasid kõik liikmed oma solidaarsust Ukraina rahvaga, pöörates erilist tähelepanu Ukraina põllumeestele ja põllumajandusühistute kolleegidele praegusel raskel ajal. Lisaks sõnadele on erinevate liikmesriikide põllumajandusorganisatsioonid astunud samme Ukraina ja ukrainlaste abistamiseks.

"Sõja ajal muutub keskendumine toiduga kindlustatusele kriitilise tähtsusega küsimuseks ning oluline on astuda varakult vajalikke samme tagamaks, et toiduvarud jõuavad jätkuvalt kõige enam kannatanuteni nii Ukrainas kui kogu maailmas. See on hetk ühtse Euroopa ja rahvusvahelise koostöö edasiseks tugevdamiseks," märgib Copa-Cogeca.

Ukraina destabiliseerimine Venemaa sissetungi tõttu on juba vallandanud olulisi ülemaailmseid tagajärgi. Venemaa ja Ukraina on suuremaid rahvusvahelisi põllumajandustoodete eksportijaid. Seega, kui energiavarustuse küsimus on praegu selgelt kõigi teadvusesse jõudnud, siis põllumajandus on strateegiliselt sama oluline. Meie ettevõtjad on juba varasemalt seisnud silmitsi kõigi peamiste põllumajandussisendite (st energia, sööda, väetiste) järsu hinnatõusuga viimastel kuudel.

"Tugeva ja rahumeelse Euroopa säilitamiseks on toiduga kindlustatus ja tarneahelate toimimine ülioluline. Lähipäevadel ja nädalatel, keskendudes eelkõige käimasoleva konflikti lahendamisele, peavad EL-i otsustajad arvestama ka selle mõjuga peamistele majandussektoritele. Euroopa põllumajandus on meie strateegilise autonoomia keskne tugisammas. ELi otsustajad peavad selle säilitamiseks tegutsema otsustavalt ja kiiresti," märgitakse avalduses.

Ukraina kriisil on oluline mõju ka Eesti põllumajandusele ja toidutootmisele

Venemaa sissetungil Ukrainasse, sellele järgnenud sanktsioonidel ja kaubanduspiirangutel ning kauba liikumise peatumisel on kindlasti väga oluline mõju meie põllumajandusele ja toidutootmisele. Kogu majandust, sh ka toiduvaldkonda mõjutavad energia ja kütuse hinnad, kuid toidusektori mõjud sellega ei piirdu. Võimalikke mõjusid analüüsib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Mõjude täpse hindamise muudab raskeks tarneahelate keerukus ja omavaheline seotus. Erinevate põllumajandustootmiseks vajalike sisendite importimisel võivad ilmneda sarnased tendentsid nagu 2014. aastal meie toiduainete ekspordile kehtestatud embargo puhul- esmapilgul polnud toona Venemaa ekspordi osatähtsus meie toidutööstuste jaoks liiga suur, aga tegelikult olime erinevate tarneahelate ja teiste riikide tööstuste kaudu Venemaa turuga väga suurel määral seotud. Samasuguseid seoseid võib juba märgata praeguses kriisis - statistikast meie kogu sõltuvus kriisiga seotud riikidega kohe välja ei paista, aga tegelikult impordime näiteks Läti ja Leedu kaudu väga suures mahus Ukraina, Venemaa ja Valgevenega seotud loomasöötasid.

Nagu öeldud, praeguses olukorras saab kriisi mõjudest kindlasti pihta loomakasvatussektor, seda nii sööda kättesaadavuse kui hindade tõusu pärast. Ukraina, aga ka sanktsioneeritavad Venemaa ja Valgevene on meie jaoks olulised loomasööda tarnijad (rapsikook ja teised õlikoogid, mais jm). Loomakasvatuse väga olulise sisendi rapsikoogi puhul võib eeldada, et üle 80% imporditavast kogusest on seotud nö probleemsete riikidega. Sarnane on olukord suurema osa imporditava maisi osas.



Tekkinud olukord hakkab sõltuvalt kriisi pikkusest mõjutama ka taimekasvatajaid, sest Venemaa on Euroopa jaoks oluline kütuse, gaasi ja väetiste tarnija. Enne sanktsioonide kehtestamist peatas Venemaa ise juba veebruari alguses lämmastikväetiste väljaveo, praeguseks on olukord mõistetavalt veelgi keerulisem.

Euroopa Liidus kokku moodustavad Venemaalt imporditud väetised umbes 30% väetiste koguimpordist. Eestisse imporditi 2021. aastal kokku üle 611 tuhande tonni mineraalväetiseid, millest 409 tuhat tonni ehk 67% pärines Venemaalt. Venemaalt imporditud väetisest kõige suurema osa moodustas lämmastikväetis. 2021. aastal imporditi Eestisse kokku üle 357 tuhande tonni mineraalset lämmastikväetist, millest Venemaa osa moodustas ligi 240 tuhat tonni ehk 67%. Eestisse imporditud kaaliumväetisest pärineb Venemaalt üle 90%. Ka kompleksväetiste osas on Venemaa osatähtsus 64%.

Teadaolevalt pole Eestis täies mahus selleks hooajaks vajalikku väetist olemas ning väetise kõrgete hindade ja kättesaadavuse tõttu prognoositakse sellel hooajal väetiste kasutamise vähenemist, mis omakorda võib kaasa tuua saagilanguse. Väga keeruline on aga prognoosida, kui pikalt on vaja sanktsioone rakendada ja milliseks kujuneb väetise hind ja kättesaadavus pikemas vaates arvestades kogu Euroopa suurt sõltuvust Venemaast.

Venemaa ja Ukraina koos moodustavad üle 30% maailma nisu ja odra kogusest, 17% maisist ja üle 50% päevalilleõlist ja -seemnetest ning loomasöödaks kasutatavast päevalillekoogist. Ukraina on Euroopa Liidu välispartneritest suuruselt neljas põllumajandussaaduste ja toiduainete tarnija. Import Ukrainast moodustab veerandi Euroopa Liidu teravilja- ja taimeõli impordist ja peaaegu poole maisi impordist. Sõjategevuse tõttu on kaubavedu Musta mere sadamate kaudu peatunud. Praegu pole võimalik hinnata, milline mõju on sõjategevusel vilja külvamisele Ukrainas sellel hooajal ja seega pikaajalisem mõju meie loomakasvatusele.

Venemaa sissetungi mõju Ukrainasse sai kohe tunda ka viljabörsidel. Vaatamata niigi kõrgetele hindadele kasvasid börsidel nii rapsi, nisu kui maisi hinnad.

Seega pole Venemaa sisstungil Ukrainasse mõju ainult energia hindadele ja kättesaadavusele, sellel on selge mõju ka strateegiliselt olulisele põllumajandusele. Energia, sööda ja väetiste hinnad olid juba enne sõjalist sissetungi väga kõrged ning antud kriis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Kuna laiaulatuslik Venemaa embargo meie toiduainete ekspordile kehtib juba 2014. aastast alates, siis ilmselt uute piirangute mõju toidutööstusele on piiratum, kuigi toorainete kättesaadavus ja hind mõjutab neidki. Osasid põllumajandus- ja toidutootmise valdkondi, kes on saanud siiani Venemaale kaupu eksportida, see kindlasti siiski mõjutab. Näiteks siiani on olnud lubatud alkoholi eksport Venemaale. 2021. aastal eksportisime vähegi suuremas mahus Venemaale õlut (3,6 miljoni euro väärtuses), aga ka elusveiseid (1,8 miljoni euro väärtuses). Euroopa Liidu jaoks on Venemaa põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordil olnud viimase ajani suuruselt kuues ekspordipartner. Väga tõenäolised probleemid Ukrainasse eksportimisel puudutavad suuremas mahus meie kalatööstust, mõningal määral ka piimatööstust, teisi sektoreid vähem.

Kokkuvõtvalt on olukord väga keeruline ja võimatu on prognoosida, milliseks kujunevad selle kriisi päris mõjud. Praegused tendentsid näitavad, et tootmissisendite kättesaadavus muutub halvemaks ja nende hinnad tõusevad. See tähendab kokkuvõttes ka hinnatõusu jätkumist toidu tarbijate jaoks.



Ukraina kriis toob tearvalt esile vajaduse investeerida kohalikku põllu- ja ringmajandusse

Põllumajandussektor pakub võimalust kahandada Eesti sõltuvust Venemaa energiast, toorainest ja väetistest - näiteks biogaasi tootmise laiendamise või loomakasvatuse potentsiaali parema ärakasutamise näol olukorras, kus kaubanduspiirangutest Venemaaga tuleneb näiteks väetiste puudujääk.

1. märtsil toimus Tallinnas Keskkonnafoorum 2022, millel räägiti põllumajandussektori rohepöörde jätkusuutlikust rahastamisest. Ettekannetes ja aruteludes ei saadud üle ega ümber ka praegusest kriitilisest olukorrast seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse.

"Praegu Ukrainas aset leidvate sündmuste valguses on oluline nii põllumajanduses kui ka laiemalt majanduses investeerida taastuvenergia tootmisse ja ringmajandusel põhinevatesse lahendustesse, et vähendada Eesti välissõltuvust kolmandate riikide energiast, toorainetest ja väetisest. Põllumajandussektor pakub siin mitmeid võimalusi. Näiteks biogaasi tootmise laiendamine või loomakasvatuse potentsiaali parem ärakasutamine olukorras, kus kaubanduspiirangud Venemaaga tekitavad suure väetiste puudujäägi," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Investeeringud jätkusuutlikesse ja keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse on kallid ja pikaajalised. Selliste investeeringuotsuste tegemiseks vajavad ettevõtted toetavat poliitilist keskkonda. "Praeguseks on veelgi olulisemaks muutunud maaelupoliitika riigipoolse kaasrahastamise suurendamine, et ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas oleks piisavalt vahendeid põllumajanduse rohepöörde toetamiseks. 2023. aastast rakenduva uue kava eelarves on hetkeseisuga keskkonnainvesteeringute eelarve praeguse perioodiga võrreldes pea poole võrra vähenenud," lisas Sõrmus.

"Kriisiolukordades mõistame järjest enam, kui tähtis on tagada meie põllumajanduse elujõulisus, et kindlustada Eesti kodanike varustatus kodumaise toiduga," lisas Sõrmus.



Kutsetunnistuse sai 84 põllumajanduse ja veterinaaria valdkonna oskustöötajat ja spetsialisti

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui kutseandja korraldas aasta alguses kaheksa erinevat kutseeksamit, mis toimusid Järvamaa Kutsehariduskeskuses ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Kutseeksamid sooritas edukalt 84 põllumajanduse ja veterinaaria valdkonna oskustöötajat ja spetsialisti.

"Maamajanduse valdkond pakub väga mitmekesiseid töötamise võimalusi. Põllumajanduse erialade hulgast leiavad endale hingelähedase tegevuse kõik, kellele meeldivad loodus ja loomad või kes tahavad ise toota toitu. Põllumajandussektoris on toimumas põlvkondade vahetus. Vanemad tegijad suunduvad välja teenitud puhkusele ning ettevõtted vajavad hädasti kompetentseid spetsialiste ja oskustöötajaid, kellel on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud," sõnas koja juht Roomet Sõrmus.

"Tänaseks on igal õpilasel selja taga oma õpitee. Kuid see, et nüüd kutse on omandatud, ei tähenda, et see tee lõppenud oleks. Vastupidi! Tänaseks on omandatud palju alusteadmisi, mida saab oma tulevasel tööpõllul rakendada ning arendada," lisas põllumajandusvaldkonna nõunik Kaisa Vahtmäe.

Põllumajanduskoda tänab koole hea koostöö eest eksamite korraldamisel ja läbiviimisel.
Täpsema ülevaate kutse saajatest erialade ja koolide kaupa leiab EPKK kodulehelt.



Koja konverentsid ja seminarid

08.03 - EPKK infopäev "Veterinaarravimi või ravimsööda kasutamisest loomade ravis"
10.03 -
EPKK AIANDUSFOORUM 2022
15.03 -
EPKK infopäev "Kuidas kaardirakendusi kasutada?"
16.03 -
EPKK infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
22.03 -
EPKK infopäev "Märgistamise nõuded värske puu- ja köögivilja turustamisel"
23.03 -
EPKK infopäev "M 4.3.2 Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid"
24.03 -
EPKK infopäev "Põllumajandusplasti jäätmete nõuetekohane käitlemine"
28.03 -
LIFE CleanEST projekti põllumajanduse seminar
29.03 -
EPKK infopäev "Meede 12.2 - Natura 2000 erametsamaa toetus"
31.03 -
EPKK infopäev "Loomakasvatust mõjutavad kliimapoliitika arengud"
07.04 -
EPKK PIIMAFOORUM 2022
08.04 -
EPKK ARETUSKONVERENTS 2022
12.04 -
EPKK infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
19.04 -
EPKK infopäev "Kvaliteedikavade ülesehitamine ja rakendamine"
21.04 -
EPKK infopäev piima väikekäitlejatele
06.05 -
EPKK infopäev "Euroopa Liidu geograafiline tähis (GT), kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja riiklikud kvaliteedikavad"
26.05 -
EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
28.07 -
EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 -
EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 -
EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
23.09 -
EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 -
EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
10.11 -
EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 -
EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents



Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.