Paar soojakraadi, kõle tuul, vihm ja rahe, sekka ka pisut päikesepaistet vaid innustasid 20. aprillil Rõhu katsekeskusesse kogunenud talgulisi kiiremini töötama, et kehal ilmaväntsutustele alla vanduda ei tuleks ja külm ei hakkaks. Paarikümneliikmeline seltskond koristas Rõhu aeda, istutas energiavõsa ning kogenumad lõikasid õunapuid.

Kõike toimetati seetõttu, et Tartust kümmekonna kilomeetri kaugusel asuv 30-hektariline Rõhu aed on tänavu 2. märtsist maaülikooli oma ning ülikool tahab kompleksist kujundada kaasaegse katsekeskuse.

Saagu valgus

Paljud enam kui kahest tuhandest õunapuust on Rõhu aias vanad. Osa pärineb lausa esimesest, 1959. aastal istutatud kollektsioonist. Kogenud aednike käe all on nad aga elujõulised ning kannavad nüüdki veel vilja. Saaki silmas pidades on oluliselt kohal viljapuude lõikus. Puu peab olema küllaltki madal, et vilju kätte saaks, ning hõreda võraga, et viljad küpseksid ühtlaselt. «Õunapuid lõigates kehtib rahvatarkus: lõigatud puu võrast peab saama mütsi läbi visata nii, et see sinna kinni ei jää,» räägib aednik Tea Laas.

«Tihedalt paiknevad oksad ja lehed varjavad õunu ning viljad ei küpse,» jätkab Laas. «Kes seda rohelist vissi ikka tahab?»

Üheksakümne õunapuusordi kollektsioonis leidub nii mõnigi rariteet. «´Kortšatoje´, ´Oktjabronok´, ´Samarotok´, aga ka ´Suur mogul´, ´Joosep´ ja ´Joonatan´,» loetleb teine aednik Liivi Ennok sorte, millest enamik Eesti aiapidajaid ei ole kuulnudki.

Kasvab kaks meetrit aastas

Uus kultuur Rõhu aias on energiavõsa. Geneetilise pärandi säilitamiseks rajati kõigi Eestisse katsetuste tarbeks toodud energiapaju sortide kloonikogu – kokku üle viiekümne sordi. Paarikümne sentimeetri pikkused pajupulgad torgati maasse selliselt, et iga taim asuks eraldi ruutmeetril. Iga sordi 50 kloonesindajat sai 50-ruutmeetrise maalapi.

Teiste seas energiapaju istutanud teadusprorektor Andres Koppel sõnas, et kui esimesel aastal kasvavad istutusmaterjali külge lehed ja esimesed oksad, siis juba teisel aastal peaks energiapaju meie kliimas kasvama ligi kaks meetrit. Kui paljudest maha pandud pulkadest aasta pärast pajud on saanud, sõltub sordist. «Istutusmaterjali seas on puid, mis lähevad hästi kasvama ning mis kolme aasta pärast on kindlasti neli meetrit kõrged,» kinnitab põllumajandusja keskkonnainstituudi vanemteadur Katrin Heinsoo. «Kuid siin on ka selliseid sorte, mille puhul on hea, kui mõnegi kasvama saame.»

Kliima ei ole ainus energiavõsa ohustaja. Eestis teevad kultuuridele liiga jänesed, kitsed ja põdrad. Suurimad maiasmokad on aga koprad. Heinsoo sõnul on energiavõsa uuriv teadusrühm olnud sunnitud maha kandma poolteist pajuistandust Kambja vallas, sest koprad panid noore pajuvõsa lihtsalt nahka. Pool istandust jäi siiski alles, kuna kobraste puhul ilmnes sordiselektiivsus ning vähem produktiivsed pajusordid neile ei maitsenud.

Vajalik praktikabaas

Seni põllumajandusuuringute keskuse koosseisu kuulunud Rõhu katsejaamast kujundab põllumajandus- ja keskkonnainstituut kaasaegse katsekeskuse ning koondab siia enamiku oma põldkatsetest. «Maaülikool on juba mitu aastat Rõhul mustikate ja maasikatega katseid teinud. Eesmärk on jätkata seniseid iluaianduse ja aedviljade katseid, pakkuda rohkem praktikavõimalusi maastikuarhitektuuri üliõpilastele, kuid kolida siia tulevikus ka praegu Tartus Eerikal tehtavad rohumaaviljeluse ja taimekasvatuse põldkatsed,» märkis põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Illar Lemetti oksasülemit traktori kärusse heites.

Kujundamaks Rõhu katsekeskusest tänapäevast teadusasutust, on maaülikool alustanud vajalike investeeringutega. Käimas on riigihanked katsekombaini ja külvikute ostuks. Vana Belarus-traktori asemele astuvad kohe-kohe selle kaks uut ja võimsat liigikaaslast. Lähiajal on plaanis rajada uus hoonetekompleks, kus leiavad koha laborid, tööruumid ning hoiu- ja remondiruumid katsetehnikale.

Uudisena peaks Rõhul ilmavalgust nägema tervendav aed. «See on aed, kus eri maastikukarakteristikud koos taimede, valguse ja värvidega aitavad inimesel taastuda, stressi maandada,» avab terviseaia tagamaid projekti eestvedaja, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi lektor Kadri Maikov. Tervendavast aiast kirjutab Maaülikool peagi pikemalt.

Rõhu poole sajandi vältel

Rajati 1958. aastal. Pindala 30 hektarit. Algne nimi: Lõuna-Eesti puuvilja- ja marjakultuuride sordikatsepunkt. 1959 istutati esimene kollektsioon õunasorte. 1960 alustati katseid aedmaasikatega. 2. märtsil 2007 liideti EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudiga.