Kohtumise peateemadena kerkisid esile mullatervise olulisus ja Eesti oludega arvestamise vajalikkus.

Euroopa Liidu mullastrateegia näeb ette parandada 2050. aastaks mullaökosüsteeme, suurendades muldade vastupidavusvõimet.

Kruuse kinnitas kohtumisel, et muld ja mullatervisest hoolimine on meie jaoks väga oluline. "Eestil on juba praegu head mullaandmed, mis aitavad maad teadlikumalt kasutada. Meil on väga hea riiklikult koordineeritud mullaproovide süsteem, mida oleme valmis tutvustama ka teistele liikmesriikidele," rääkis minister Kruuse.

Muld on oluline ressurss, mida tuleb hoida, seega toetab Eesti kindlasti Euroopa mullaproovide algatust "Testi oma mulda tasuta", mis aitab tõsta maakasutajate teadlikkust.

Murekohana tõi maaeluminister Urmas Kruuse välja vajaduse säilitada põllumajandusmaa toidutootmiseks olulise ressursina. "Looduse hea seisundi hoidmine ja taastamine on tähtis, aga küsimus on selles, kuidas. Eesti kui metsarikka riigi territooriumist 50% on kaetud metsaga, põllumajandusmaaga vaid 20%. Seega on meie jaoks oluline, et põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatav maa selleks ka jääks ning et säiliks ka avatud maastik, poollooduslikud kooslused ja niidud koos neist tulenevate avalike hüvedega," selgitas Kruuse.

Kruuse rõhutas, et Euroopa Komisjonil tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaeesmärkide seadmisel võimalikult palju liikmesriikide eripäradega. Näiteks turvasmuldade kaitsmise meetmete puhul peab liikmesriikidele jääma võimalus ise otsustada, kus ja kuidas neid rakendada. Elurikkuse strateegias nimetatud 10% maastikuelementide hulka tuleks arvata ka poollooduslikud kooslused ja veekaitsevööndid. Sama vajadus kerkib teravalt esile taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise nõuete kehtestamisel, kus Eesti võiks juba praegu olla heaks eeskujuks enamikule liikmesriikidest.

Kahepoolse kohtumise käigus esitas Urmas Kruuse Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinikule Virginijus Sinkevičiusele küllakutse Eestisse.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade