Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

Erimärgistatud kütuse suurem aktsiisisoodustus aitaks leevendada energiakriisi mõjusid

Riigikogu esimees Jüri Ratas tegi möödunud nädalal Vikerraadios ettepaneku töötada Eestis välja inflatsiooni tõrjeplaan, mis aitaks inimestel ja ettevõtetel kiire hinnatõusuga paremini toime tulla. Ratas tõi muuhulgas välja vajaduse arutada kütuse aktsiiside langetamise teemal. Põllumajanduskoja hinnangul aitaks põllumajandusettevõtjate olukorda mõnevõrra leevendada erimärgistatud kütuse aktsiisi langetus.

Eriotstarbelise diiselkütuse aktsiisisoodustus aitab Eesti põllumajandustootjatel püsida konkurentsis teiste riikide toidutootjatega. Eestis oleks põhjust erimärgistatud kütuse aktsiisilangetuseks, sest meie lõunanaabrid Läti ja Leedu rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes ca 40% madalamat aktsiisimäära.

"Eesti põllumajandustoetuste tase on Euroopa Liidu keskmisest rohkem kui viiendiku võrra madalam, olles sellega ühenduses üks kõige madalamaid. See paneb meie põllumajandustootjad väga keerulisse konkurentsiolukorda. Kehtivaid ELi reegleid silmas pidades tuleks siseriiklikult ära kasutada erinevad võimalused kodumaise põllumajanduse toetamiseks. Leiame, et põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiisimäära tuleks muuhulgas ka hinnašoki mõjude leevendamiseks langetada vähemasti Läti ja Leeduga võrreldavale tasemele. See on kodumaise tootmise toetamiseks väga selgelt sihitud meede," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Praegu on Riigikogus arutlusel ka seadusemuudatus, millega soovitakse erimärgistatud diiselkütuse väärkasutust väljaspool põllumajandus- ja kalandussektorit takistada. Koja hinnangul saaks kütuseaktsiisi langetamiseks vähemasti osaliselt kasutada väärkasutuse lõpetamise kaudu säästetud riigieelarve vahendeid.

Vastavalt ELi nõukogu direktiivile 2003/96/EÜ on põllumajanduses kasutatava mootorikütuste madalaim maksustamise tase 21 eurot 1000 liitri kohta. Praegu kehtiv erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 l kohta on pea viis korda kõrgem EL miinimummäärast, alates 2023. aasta 1. maist tõuseb see kehtivaseaduse kohaselt tagasi 133 euroni 1000 l kohta. 2020. aastal turustati Eestis eriotstarbelist kütust ligi 90 miljonit liitrit.

Eesti lõunanaabrid rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes ca 40% madalamat aktsiisimäära - Leedus vastavalt 60 eurot ja Lätis 62,1 eurot 1000 liitri kohta.

Statistikaameti andmetel kasvasid möödunud aastal energia ja kütuse kogukulud põllumajandussektoris võrreldes 2020. aastaga koguni 30%. Väetiste kogukulu kasvas aastaga 10%, aga viimase kolme aasta jooksul on see suurenenud koguni 40%. Söödakulud on aastaga tõusnud 22%. Väetiste ja energia kiirem hinnakasv sai aga alles aasta teisel poolel tõelise hoo sisse, nt väetiste hinnad kerkisid aastaga 2-3 korda.

Toiduainete käibemaks on Eestis Euroopa Liidu kõrgemaid

Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära. Sarnaselt Eestile rakendatakse 20% tavapärast käibemaksumäära toiduainetele Bulgaarias, Leedus on käibemaksu standardmäär 21% ja Taanis 25%. Enamuses ELi liikmesriikides kehtib toiduainetele (kas kõikidele või osaliselt põhitoiduainetele) aga soodsam käibemaksumäär, mis jääb sõltuvalt riigist ja tootegrupist vahemikku 0-15%.

Riigikogu esimees Jüri Ratas tegi möödunud nädalal ettepaneku töötada Eestis välja inflatsiooni tõrjeplaan, mis aitaks inimestel ja ettevõtetel kiire hinnatõusuga paremini toime tulla. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on varasemalt korduvalt teinud ettepaneku langetada sarnaselt paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega põhitoiduainete käibemaksumäära, mis aitaks nii toidutootjaid kui muuta toiduainete hinnad tarbijate jaoks soodsamaks.

Toiduainete hinnad tõusid jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes koguni 9 protsenti. "Energia ja teiste tootmissisendite hindade kiire tõus on endaga kaasa toonud kohalike toiduainete hinnatõusu, mis suunab tarbijad kahjuks soodsama hinnaga imporditud kaupa eelistama. Riik saaks siin põhitoiduainete käibemaksu korrigeerides otsustavalt ning pikaajaliselt sekkuda. Toit moodustab pere eelarves kõige suurema osa - statistikaameti andmeil kulub toidule 21% väljaminekutest," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul näitavad uuringud, et eestimaalased eelistavad küll kodumaist toitu, kuid on samas väga hinnatundlikud. Paratamatult mõjutab kohalike toiduainete suur hinnatõus tarbijate senist ostukäitumist. "Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kus toidule ei kehti madalamat käibemaksu. Veelgi enam, Eestis on toidukaupade käibemaksumäär Euroopas lausa üks kõrgemaid. Paljudes teistes riikides on kehtestatud väga madal või ELiga liitumisel kokku lepitult suisa nullkäibemaks, mis seab Eesti ettevõtted ja tarbijad väga ebasoodsasse olukorda," selgitab koja juht.

Näiteks naaberriigis Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib värsketele puu- ja köögiviljadele alates 2018. aastast 5% käibemaks. Lätis on välja rehkendatud, et käibemaksumäära alandamine 21%-lt 5%-le tähendas tarbijate jaoks ligi 12% soodsamat hinda.

Eestis on jaekaubanduse turuvõitlus märksa teravam ning sektori esindajad on avalikult kinnitanud, et sellises konkurentsiolukorras langetaksid kaupmehed hindu, kui madalam maksumäär seda võimaldaks.

Põllumehed arutavad mesinike ja ametnikega jätkuvaid koostöövõimalusi

Neljapäeval, 17. veebruaril kohtuvad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas taas mesinikud, põllumeeste esindajad ning valdkonnaga seotud ametnikud, et ühiselt paika panna tegevuskava käesolevaks aastaks. Eesmärk on teadvustada säästliku ja reegleid järgiva taimekaitse tähtsust, et neljandat aastat järjest ära hoida mesilasperede hukkumine taimekaitsetööde tõttu. Varasemate ümarlaudade põhjal võib öelda, et kõik osapooled on ühel meelel: taimekaitsevahendite väärkasutust ei aktsepteeri mesinikud, ametnikud ega taimekasvatajad.

PRIA põllumajandusloomade registris oli 2021. aasta seisuga 42 713 mesilasperet, mida on aasta varasemast mõnevõrra rohkem. 2020. aastal anti PRIA põllumajandusloomade registrile teada 36 840 talvituma minevast mesilasperest. Kõige rohkem mesilasperesid on Lääne-Virumaal, kus teavitati 5747 mesilasperest.

Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2022 toimub tänavu juba neljandat korda

Kõik põllu- ja maamajanduse valdkonna ettevõtjad on oodatud osalema Eesti põllumajanduse aastanäitusel EPA2022, mis toob 12. - 13. oktoobrini 2022 kaheks päevaks Tartusse Eesti Rahva Muuseumi sise-ja välispindadele sektori tipptegijad. Registreerimine näitusel osalemiseks on avatud.

EPA2022 on neljandat korda Eesti Rahva Muuseumi inspireerivas ja kvaliteetses keskkonnas toimuv maamajandusnäitus, mis ühendab endas ärikülastajale suunatud B2B messi, mitu konverentsi ja mitmekesise seminariprogrammi. Aastanäitus toob kokku Eesti maamajandussektori otsustajad ning põllu- ja metsameeste kõige olulisemad koostööpartnerid. EPA2022 on hea võimalus maamajandusettevõtjatele teha kokkuvõtteid lõppevast aastast ja sõlmida äripartneritega kokkuleppeid uueks hooajaks.

Näituse keskmes on ettevõtja ja tema vajadused - see on ettevõtjatele suunatud sündmus, mis pakub valdkonna professionaalidele platvormi omavahelisteks kohtumisteks ja mõttevahetusteks.

Esimesed kolm aastanäitust on igal aastal kokku toonud 2000-3000 põllumajandussektori inimest, näitusel on olnud esindatud 80-100 ettevõtet, toimunud on erinevad valdkonna konverentsid ja seminarid. Vaatamata sellele, et koroonapiirangud muutsid 2020. ja 2021. aastal messide korraldamise väga keeruliseks ja enamus suursündmusi jäi ära, siis teine ja kolmas aastanäitus erinevate takistuste kiuste siiski toimusid. Epidemioloogilisest olukorrast ja külastajate arvule seatud piirangutest tulenevalt jäi messide külastatavus küll alla esimesele messiaastale, kuid näitusel osales siiski pea 2000 inimest.

Erialakülastajatele suunatud aastanäituse oluliseks osaks on sisukas seminariprogramm, mille raames on ka tänavu kavas arvukalt seminare ja neli konverentsi. Messil osalemiseks vajaliku info leiab www.epamess.ee

Koja konverentsid ja seminarid

16.02 - EPKK infopäev "Veterinaarravimi või ravimsööda kasutamisest loomade ravis"
18.02 - EPKK veebiseminar "Piimaproovide võtmine ja tulemuste tõlgendamine"
28.02 - Maaparanduse vastutava spetsialisti täiendkoolitus -keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimine
01.03 - EPKK Keskkonnafoorum 2022: Rohepööre põllumajanduses ja selle jätkusuutlik rahastamine
08.03 - EPKK infopäev "Veterinaarravimi või ravimsööda kasutamisest loomade ravis"
10.03 - EPKK AIANDUSFOORUM 2022
16.03 - EPKK infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
29.03 - EPKK infopäev "Meede 12.2 - Natura 2000 erametsamaa toetus"
07.04 - EPKK PIIMAFOORUM 2022
08.04 - EPKK ARETUSKONVERENTS 2022
19.04 - EPKK infopäev "Kvaliteedikavade ülesehitamine ja rakendamine"
21.04 - EPKK infopäev piima väikekäitlejatele
06.05 - EPKK infopäev "Euroopa Liidu geograafiline tähis (GT), kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja riiklikud kvaliteedikavad"
26.05 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

Allikas: Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri