Saaremaa põllumehed maksavad enampakkumisel suurt raha, et mitte loovutada põllumaid, mida nad siiani on harinud ajutise kasutuse lepingu alusel.

Riigimaade enampakkumisel osalenud Kaarma valla köögiviljakasvataja Guido Lindmäe ütles Oma Saarele, et ta pidi maksma väga kõrget hinda, et säilitada endale 14 ha suurune maatükk, mida ta oli ajutise kasutuse lepingu alusel aastaid ränga tööga harinud.

Lindmäe oli sunnitud osalema enampakkumisel, kuna 2006. aasta augustis tühistati määrus, mis lubas valdadel jätkuvalt riigi omandis olevaid vabu maid anda 1–3 aastaks ajutisse kasutusse. Uue korra kohaselt antakse neid maid rendile vaid enampakkumise korras.

„Ma sain oma maad kätte, aga pakkusin ikka üle mõistuse kõva hinna ka,” rääkis Guido Lindmäe, soovimata rendihinda avalikustada. „Ju nad mind natuke lolliks pidasid, aga ma olen köögiviljakasvataja, mina saan lolli mängida,” viitas ta köögiviljahektari tulukusele võrreldes näiteks piimatootmisega. „Ajaviiteks märkisin sealt kõrvalt ka ühe teise maatüki ja selle sain ka kätte,” lisas ta.

Vaivere mahetalunik Jaan Kiider võib aga suure tõenäosusega ilma jääda ligemale 13 ha suurusest söödamaast. „Minu maatükile oli kuus tahtjat ja kui enampakkumise võitja ei loobu, jään sellest maast ilma,” lausus Kiider, kelle sõnul osales enampakkumisel ka põllumajandusest kaugeid isikuid. „Ma ei taha öelda, kui kõrgeks hind tõusis, aga minu jaoks oli see kõrge.”
Maast ilmajäämine tekitab Kiiderile probleeme, sest mahetootjana on ta võtnud nelja-aastase kohustuse, mille rikkumisel tuleb hakata toetusi tagasi maksma. Kiider rääkis, et enampakkumisel osales põllumehi, kes jäid ilma mitmest maatükist. Mõned ei tulnud aga üldse oksjonile, kuna arvasid, et rahakott ei pane vastu.

Paljud põllumehed harivad vaba põllumaad ilma igasuguse lepinguta või ametliku õiguseta seda kasutada. Seadustele viidates keeldub maa-amet lepingut sõlmimast. Samas pigistab riik silma kinni, sest maad hoitakse ju korras.

Veel üks võimalus põllumajandusmaad sihtotstarbeliselt kasutusse anda on teha seda kasutusvaldusesse andmise kaudu. Ka selles protsessis on omad kaotajad. Maalehe andmetel pöördus ohustatud eesti tõugu hobuseid kasvatav Martin Kivisoo õiguskantsleri poole, sest võib ilma jääda oma hobuste karja- ja heinamaadest. Kivisoo on rentinud oma osaühinguga Tihuse Turismitalu ajutiste lepingute alusel ligi 300 hektarit riigimaad.

Nüüd on samale maale ka teisi taotlejaid Kivisool on aga riigimaade osas sõlmitud PRIA-ga viieaastased lepingud ja kui ta maid kasutusvaldusesse ei saa, peab ta PRIA-le ka seni saadud toetused tagasi maksma. See tähendaks turismitalule pankrotti ja hobustest loobumist.

Maapoliitik Jaanus Marrandi on Maalehele öelnud, et seni, kuni seadusandlikku auku täidetud ei ole, oleks mõistlik, et põllumehed, kes siiani on neid maid kasutanud, kasutaksid maid ka edasi. Mitte nii, et täna kasutab Jüri, homme Juhan ja ülehomme mitte keegi.

Allikas: ajaleht Oma Saar 26.04.2007.