Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 9. veebruar 2022 (2022-02-10 09:08:10)

Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

Tuntuim toidumärgis Pääsukesemärk aitab üles leida kõrge kvaliteediga kodumaise toidu

Eesti on puhta toidu paradiis. Eestist pärit toit paistab positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti seiretulemuste järgi üks maailma puhtamaid. Eurostati viimaste andmete järgi on Eesti põllumajandus ka euroliidu viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Seega Eestis toodetud toit on puhas ja kvaliteetne. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar selgitab, kuid kuidas Eesti toit poelettidelt ära tunda.

Viimasel ajal on üha raskem eristada kodumaist toitu imporditud toodetest. Tootjad ja maaletoojad näevad aina rohkem vaeva, et ka välismaal valmistatud toit jätaks kodumaise mulje. Veelgi keerulisem on saada aimu, kas toote valmistamisel on kasutatud kodumaist toorainet. Toiduletid on tulvil erinevaid toidutooteid ja tihti jääb töödeldud toidu puhul kasutatud tooraine päritolu tarbijale saladuseks. Pääsukesemärk on abiks Eestimaisest lihast, piimast, kalast, teraviljast või muust kodumaisest toorainest valmistatud toidu eelistamisel.

Kui Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 2000. aastal töötas välja kodumaise toidu tunnustamiseks päritolu- ja kvaliteedimärgi, valiti just suitsupääsuke selleks sümboliks, mis viitab märki kandva toote valmistamistamisel kasutatud kodumaisele põhitoorainele.
Loe täismahus artiklit EPKK kodulehel.

Ettevõtete avaldusi pääsukesemärgi taotlemiseks oodatakse 1. märtsini 2022.



Teadusuuringud: puurivaba pidamisviis ei taga munakanade heaolu tõusu

Ühiskondlik mure toidutootmise tingimuste ja põllumajandusloomade heaolu pärast kasvab. Enim on tähelepanu keskmes olnud linnukasvatus ja seda põhjusel, et valdav osa väljaspool Euroopa Liitu peetavatest munakanadest hoitakse endiselt tavalistes puurides, mida Eesti linnukasvatajad aga ei kasuta enam ammu.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arendusnõunik
Triin Hallap (veterinaarmeditsiini doktor, PhD) on viimase aja teaduskirjandust kanade heaolu kohta põhjalikult uurinud ja konsulteerinud Eesti Maaülikooli teadlastega. Ta selgitas taustaks, et valdav osa väljaspool Euroopa Liitu peetavast 7,5 miljardist munakanast hoitakse endiselt tavalistes (patarei-tüüpi) puurides.

"Sellist tüüpi puure on kritiseeritud, kuna need takistavad lindude vaba liikumist, tiibade sirutamist ja loomuomase käitumise väljendamist nagu pesitsemine, toidu otsimine ja nokkimine ning tolmuvannide võtmine," selgitas Hallap. "Seetõttu keelustas Euroopa Liit alates 2012. aasta jaanuarist vanad täiustamata puurid munakanade pidamisel. Uute, täiustatud puuride eesmärk on suurendada lindude heaolu ja rahuldada tarbijate nõudmisi munakanade ja keskkonna kaitsmiseks."

2012. aastaks tegid ka Eesti linnukasvatajad väga mahukad investeeringud uutesse täiustatud puuridesse, mida oli kavas kasutada umbes 25-30 aastat. See on ka põhjus, miks Eesti linnukasvatajad vajavad võimalike uute nõuete puhul investeeringute tegemiseks ja süsteemi muutmiseks võimalikult pikka üleminekuaega.

Milline siis on n-ö täiustatud puur?
Täiustatud puurides on võrreldes patareitüüpi puuriga kanale loodud rohkem võimalusi liigiomaseks käitumiseks. "Puuri suuruse osas on samuti kindlad reeglid, mille kohaselt peab munakanadel olema kana kohta vähemalt 750 cm2 puuripinda, millest 600 cm2 on kasutuspind. Puuri kõrgus peab kasutusalast väljaspool oleva ala puhul olema igas punktis vähemalt 20 cm ja iga puuri kogupindala peab olema vähemalt 2000 cm2," selgitas Hallap, et kummutada laialt levitatavat müüti, nagu oleks kanapuur A4-paberilehe suurune.

Triin Hallap täpsustas, et puuris peab olema munemiseks pesa, allapanu nokkimise ja siblimise võimaldamiseks ning õrred, millel on iga kana jaoks ruumi vähemalt 15 cm.

Praegused Euroopas kasutusel olevad pidamisviisid vastavad viiele looma heaolu väljendavale kriteeriumile: vaba näljast ja janust, vaba ebamugavustundest, vaba vigastusest või haigusest, vaba hirmust ja stressist ning võimalus väljendada loomuomast käitumist.

Kuigi pikki aastakümneid kasutusel olnud (patarei)puur on juba kümme aastat EL-is keelatud, siis üha enam umbusaldavad tarbijad põllumajanduslindude pidamist ka täiustatud puurides.

"Ühiskondlik mure puurides peetavate munakanade heaolu pärast on ka põhjuseks, miks Euroopa Komisjon valmistab 2023. aastaks ette seadusandliku ettepaneku, millega soovitakse keelustada alates 2027. aastast EL-is põllumajanduslindude täiustatud puuris pidamine. Selle tulemuseks on üleminek täielikult puurivabale pidamisviisile, millel on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud seoses linnu tervise ja heaoluga," rääkis Hallap.

Kuigi puurivaba pidamine võimaldab kanadel täiesti vabalt liikuda suuremal alal, väljendades oma loomulikku käitumist (pesitsemine, toidu otsimine ja nokkimine ning tolmuvannide võtmine), on muret tekitav võimalus, et vabapidamissüsteemides, kus karjade suurus on 3000-10 000 isendit, võib lindude suremus olla suurem. "Seda eriti lindude suurenenud kartlikkuse tõttu, mis põhjustab täiendavat stressi ja tulemuseks võib olla sadade lindude hukkumine lämbumise tagajärjel, kui mingil põhjusel tekib n-ö külakuhi. Lisaks on sellise pidamisviisi puuduseks sulgede nokkimise ja kannibalismi risk. Lisanduvad agressiivsete kaaslaste kiusamise tõttu osade kanade piiratud juurdepääs veele ja söödale ning allapanupõhise süsteemi tõttu märkimisväärselt suurem haigusrisk kokkupuutel väljaheidetega. Ka õhusaaste kipub olema kõrgem allapanupõhistes süsteemides, mis võib pärssida munakanade immuunsüsteemi," selgitas veterinaariharidusega Hallap.

Eelmisel aastal Hispaania ja Brasiilia teadlaste poolt avaldatud metaanalüüs heitis valgust munakanade suremusele erinevate pidamisviiside korral - tavapuurides, sisustatud puurides ja puurivabades linnumajades. Lindude suremust on peetud üheks kõige olulisemaks munakanade tervise (sh heaolu) näitajaks, kuna suurem suremus viitab kehvemale tervisele.
Analüüs käsitles viimase kahekümne aasta uuringute andmeid, hõlmates 16 riigi 6040 tootmiskarja ja 176 miljoni isendi andmeid. Nimetatud uuringust selgus, et täiustatud puuride korral ja puurivabal pidamisel on lindude suremus langenud järk-järgult alates 2000. aastast keskmiselt 0,35-0,65% aastas. Viimastel aastatel erinevust suremuses täiustatud puuride ja puurivaba pidamisviisi vahel ei esinenud. Mõlema pidamisviisi puhul oli 60-nädala vanuste kanade suremus 3-5%.

Nimetatud uuringu tulemusele tuginedes võib väita, et puurivaba pidamisviis ei taga munakanade heaolu taseme tõusu võrreldes täiustatud puurides pidamisega. "Kokkuvõttes võime järeldada, et kõigil munakanade pidamisviisidel on eeliseid ja puudusi. Peamine argument puuride keelustamiseks ja alternatiivsete pidamissüsteemide rakendamiseks on liiga väike ruum kana kohta. Selle kõrval ei tohiks unustada aga teisi lindude heaolu mõjutavaid aspekte," ütles koja arendusnõunik Triin Hallap.

Loe täismahus ülevaadet koos piltide ja viidetega teadusartiklitele EPKK kodulehelt.

Venemaa keelas kaheks kuuks lämmastikväetiste ekspordi

Venemaa põllumajandusministeerium teatas 1. veebruaril, et Venemaa valitsus otsustas kehtestada 2. veebruarist 1. aprillini 2022 ammoniumnitraadi eskpordikeelu. Venemaa on lämmastikväetiste osas Eesti jaoks oluline lähteriik, kuid meie väetisemüüjad püüavad tarnete tagamiseks leida alternatiivseid lahendusi ja tarnijaid.

Venemaa põllumajandusministeeriumi teatel on Venemaa siseturul tekkinud täiendav nõudlus ammooniumnitraadi järele nii põllumajandustootjate kui tööstusettevõtete poolt. "Seega võimaldab ekspordipiirang tagada kodumaistele põllumeestele vajaliku koguse ammooniumnitraati kõige olulisemal tarbimisperioodil jaanuarist märtsini. Ekspordipiirang hoiab ära suure nõudluse tingimustes seda tüüpi väetiste hinnatõusu praegustes tingimustes," ütles Venemaa põllumajandusminister Dmitri Patrušev.

2021. aasta esimese 11 kuu jooksul imporditi Eestisse kokku 302,9 tuhat tonni mineraalset lämmastikväetist, millest Venemaa osa moodustas 198,6 tuhat tonni ehk 65,6%. Möödunud aastal moodustas lämmastikväetiste import veebruaris ja märtsis ca 10% Venemaalt aasta jooksul toodud lämmastikväetisest.

Ettevõtte Baltic Agro väetiste tootejuht Mihkel Salum nentis 4. veebruaril Harjumaal Laitses toimunud seminaril, et Venemaa otsus tekitab probleeme, aga leida tuleb muud võimalused ja teised tarnijad, et põllumajandustootjad oma tellitud kauba kätte saaksid.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale on eksperdid andnud hinnangu, et läheme uuele kevadhooajale vastu olukorras, kus põllumeestel on olemas umbes kaks kolmandikku vajaminevatest väetistest ja kolmandik on puudu. Lämmastikväetiste hinnad on seoses kõrge gaasihinnaga aastaga kasvanud ca 2-3 korda, mis on pikemaks ajaks mitmed Euroopa väetisetööstused seisma pannud. Väetise kõrgete hindade ja kättesaadavuse tõttu prognoositakse sellel hooajal väetiste kasutamise vähenemist, mis omakorda võib kaasa tuua saagilanguse. Praeguses olukorras muutub eriti tähtsaks täpisviljelus, et väetiste puudujääk kompenseerida tarkade viljelusvõtete ja täpse majandamisega.

Loe täismahus artiklit EPKK kodulehelt.

Integreeritud taimekaitse abil puhtam toit ja suurem sääst

Eesti põllumajandus ja toidutootmine on maailma lõikes keskkonnasäästlikumaid. Eestis majandatakse suurt osa põllumajandusmaast keskkonnasõbralikult. Eestis järgitakse ELi ühtse pindalatoetusega kaasas käivaid rohestamise põhinõudeid ligi miljonil hektaril, millele lisaks rakendatakse umbes 70% pinnal vabatahtlikke täiendavaid keskkonnanõudeid.

Suurim standardite looja on tegelikult hooliv põllumees ise, kes järgib kõige rangemaid reegleid ja põhimõtteid. Märkimisväärselt on suurenenud selliste mulla orgaanilise süsiniku sidumist ja keskkonnahoidu soodustavate praktikate osakaal nagu liblikõieliste kultuuride kasvatamine, viljavaheldus, talvine taimkate ning kasvava trendiga on ka vahekultuuride kasvatamine jatäppispraktikate rakendamine.

Eesti on Euroopa Liidus viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Eurostati viimastel andmetel on näiteks võrreldes Hollandiga turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta ligi seitse, Hispaaniaga üle nelja ja Poolaga üle kahe korra väiksem.

Taimekasvataja põhieesmärk on saavutada põllumajanduskultuuri maksimaalne saagikus võimalikult väikeste kuludega. Meie põldudel kasutatakse kõige moodsamat tehnikat, mis võimaldab saada häid saake ja kasutada säästlikult tootmisressursse. Põllumajandus liigub veel enam täppispraktikate rakendamise poole, mis aitab oluliselt kaasa keskkonnakoormuse vähendamisele.

Integreeritud taimekaitse säästlikkuse nurgakivi

Eesti põllumajanduse keskkonnasäästu ja ökoloogiliselt puhta toidu tootmise üheks nurgakiviks nii praegu kui tulevikus on integreeritud taimekaitse (ITK) võtete kasutamine, mis tagab terve ja tugeva taime kasvatamise viisil, mis võimalikult vähe häirib elukeskkonda.

ITK eesmärk on bioloogiliste, mehaaniliste ja keemiliste taimekaitselahenduste hoolikas kombineerimine nii, et teostatud töö oleks minimaalse ohuga inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale.

Professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale on ITK põhimõtete rakendamine kohustuslik. Integreeritud taimekaitse pakub mitmesuguseid tavasid ja võtteid, mida kombineerides saab leida sobiliku lahenduse. ITK on kõigi võtete kasutamine, mis väldivad taimekahjustajate esinemist või hoiavad nende esinemise allpool majandusliku kahju tekitamise ulatust. Järgnevalt mõned enam levinud integreeritud taimekaitse võtted:

  • Õige viljavaheldusega taimekahjustajate leviku vähendamine ja taimede vastupidavuse tõstmine kahjustajate suhtes.

  • Haigustele ja kahjuritele vastupidavate ning umbrohtude suhtes konkurentsivõimeliste sortide kasvatamine.

  • Korrektne väetamine, mis tagab taimele vajalikud toiteelemendid ning sellest lähtuvalt tugevuse kahjustajatega võitlemiseks.

  • Põllutöömasinate puhastamine, et taimekahjustajad ei saaks levida ühelt põllult teisele.

  • Taimede kaitseks biotõrje ehk kahjurite looduslike vaenlaste (nt lepatriinud, palvetajad) kasutamine.

Paljudel juhtudel on integreeritud taimekaitse rakendamisega võimalik suurendada tootmise majanduslikku tulukust. Tarbetute taimekaitsetööde ära jätmisega vähenevad kulud ilma, et põllukultuuride saagikus ja seonduvad tulud väheneksid.

Loe säästva taimekaitse kohta põhjalikult EPKK kodulehelt.

Toiduohutuse konverents uurib mikroorganismide kasutamist ja ohjamist toidutööstuses

10. veebruaril algusega kell 10 toimub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) toiduohutuse hübriidkonverents "Luubi all on mikromaailm", mis keskendub silmaga nähtamatutele mikroorganismidele, keda leidub triljonites meie ümber ja miljardites meis endis. Mikroorganismidel on tuleviku terviseteenuste ja jätkusuutliku toidutootmise seisukohalt eriti oluline roll.

"Mikroorganismid elavad ja arenevad sarnaselt meiega. Seetõttu sõltub toidu ohutuse tagamine otseselt sellest, kui edukad oleme mikroorganismide tegevuse ohjeldamisega. Siiski on mikromaailmas organisme, keda saab nii põllumajanduses kui ka toidutootmisel enda kasuks tööle panna," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. "Eesti toidutootjad soovivad oma tooteid arendades kasutada parimaid teadussaavutusi, et tarbijani jõuaks kvaliteetne, puhas ja tarbijate nõudmistele vastav toit. Selles vallas on nad teinud tubli tööd, sest Eesti toit paistab väga positiivselt silma ja on Euroopa Toiduohutusameti objektiivsete seiretulemuste põhjal üks maailma puhtamaid. Samuti võivad Eesti tarbijad rõõmustada kodumaiste toidukaupade laia ja mitmekesise valiku üle."

Eestis on välja aretatud mitmeid baktereid, mis toetavad inimese toitumist või tõstavad loomasööda toiteväärtust. Konverentsil astuvad üles teadlased ja oma ala eksperdid Eestist ning mujalt, kes räägivad kestlikust toidusüsteemist, mikrobioloogilistest väljakutsetest toidutootmises, hügieenist, mikrobioomist ning tuleviku toidust ja toitumisest.

"Toidutööstused teevad tihedat koostööd erinevate valdkondade teadusasutuste ja teadlastega, et turule jõudvad tooted oleksid tarbija jaoks maitsvad ja toetaksid tervislikku toitumist," rõhutas Lindsaar.

Konverentsi moderaator on Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse suuna "Funktsionaalsed toidud ja joogid" juht Rain Kuldjärv. Tänavune toiduohutuse konverents toimub juba kuuendat korda ja osavõtjaid oodatakse Tallinnas, Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 3, Tallinn) konverentsikeskuse SIRIUS saalis, sealt toimub ka konverentsi videoülekanne. Otseülekanne algab 10. veebruaril kell 10. Konverentsil osalemine on tasuta, konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit.

Konverentsi kava:
https://epkk.ee/10-02-2022-epkk-toiduohutuskonverents-luubi-all-on-mikromaailm/

Koja konverentsid ja seminarid

10.02 - EPKK Toiduohutuse konverents "Luubi all on mikromaailm"
16.02 - EPKK infopäev "Veterinaarravimi või ravimsööda kasutamisest loomade ravis"
18.02 - EPKK veebiseminar "Piimaproovide võtmine ja tulemuste tõlgendamine"
28.02 - Maaparanduse vastutava spetsialisti täiendkoolitus -keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimine
01.03 - EPKK II Keskkonnafoorum 2022: rohepööre põllumajanduses
08.03 - EPKK infopäev "Veterinaarravimi või ravimsööda kasutamisest loomade ravis"
10.03 - EPKK AIANDUSFOORUM 2022
16.03 - EPKK infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
29.03 - EPKK infopäev "Meede 12.2 - Natura 2000 erametsamaa toetus"
07.04 - EPKK PIIMAFOORUM 2022
08.04 - EPKK ARETUSKONVERENTS 2022
19.04 - EPKK infopäev "Kvaliteedikavade ülesehitamine ja rakendamine"
21.04 - EPKK infopäev piima väikekäitlejatele
06.05 - EPKK infopäev "Euroopa Liidu geograafiline tähis (GT), kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja riiklikud kvaliteedikavad"
26.05 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises"
28.07 - EPKK infopäev "Tooraine mõju lõpptootele piimatootmises, Saaremaa"
13.09 - EPKK infopäev "Trendid toidutootmises"
16.09 - EPKK infopäev "Kvaliteetse liha tootmine alates lihaveiste söötmisest ja aretusest"
23.09 - EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"
29.09 - EPKK infopäev "Toiduraiskamise vähendamine ja toidu annetamine"
10.11 - EPKK LIHAFOORUM 2022
11.11 - EPKK Lamba- ja kitsekasvatajate konverents

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskirja teade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.