Krõbedate ilmadega on paljud inimesed mures vees või jää peal liikumatult püsivate veelindude pärast. Enamasti linnud lihtsalt puhkavad ja hoiavad nii kokku väärtuslikku energiat. Häirimine teeks neile karuteene.

Terved ja elujõus veelinnud ei külmu jäässe kinni. Nende paks ja vettpidav sulestik ning jalgade eriline verevarustus hoiavad neid kinni külmumast. "Nii võivadki veelinnud jääl või vees tundide kaupa liikumatult olla. Näiteks kühmnokk-luik, kes on oma kaela seljasulgede peale toetanud, on täiesti loomulikus puhkeasendis. See ei tähenda, et ta on hädas või külmunud," ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Jan Siimson.

Neil päevil on aga Keskkonnaametini laekunud palju murelike kodanike teateid, kes kahtlustavad, et veelinnud on siiski külmunud. Keskkonnaameti peaspetsialist kinnitab, et enamasti nad siiski külmunud ega hädas ei ole.

Veelindude kinni külmumine on väga harv nähtus. "See võib juhtuda üksnes mitme harva õnnetu juhuse kokkulangemisel. Näiteks siis, kui lind on päriselt vigastatud ja õhutemperatuur langeb järsult alla nulli. Selliseid juhtumeid tuleb ette haruharva," kinnitab Jan Siimson.

Kõige parem abi, mida inimene veelindudele talvel teha saab, on hoida neist eemale ja lasta neil rahus olla. Kui oled aga veendunud, et lind on vigastatud ja hädas, teata sellest riigiinfo telefonile 1247.

Ühtlasi tuletab Keskkonnaamet meelde, et veelinnud ei vaja lisatoitu - oma toidu saavad nad veekogudest ise kätte. Inimese pakutav toit võib kahjustada veelindude tervist või põhjustada suisa enneaegset surma.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade