Saaremaal viimastel aastatel tunduvalt kasvanud mäkrade arvukuse piiramiseks lubab keskkonnateenistus neid metsaelanikke teiste Eesti maakondadega võrreldes kordades rohkem küttida.

Eelmise aasta vältel lasti Saaremaal keskkonnaministeeriumi andmetel 92 mäkra, mis on pea kolmveerand kogu Eestis lastud mäkradest. Üldse ei lastud mäkri Hiiumaal, kus neid polegi, aga ka Ida-Viru-, Järva- ja Raplamaal, kus see on vähearvukas liik.

Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Kaarel Roht ütles, et mäger ei põhjusta oma eluviisiga inimesele olulist kahju ja tema arvukus pole plahvatuslikult kusagil suurenenud.

“Saaremaal on aga mäger inimese lahkel loal kolinud elama vähekasutatavate majade ja suvilate lähedusse, millega valmistab tuska nende majade omanikele,” viitas Roht. Samuti on Saaremaal mäkrade arvukus tõusuteel ja seetõttu on Saaremaa keskkonnateenistus võtnud vastu otsuse mäkrade küttimise intensiivistamiseks. Nii ongi kütitud loomade hulk võrreldes teiste maakondadega kordi suurem.

Mäger on tavaline jahiuluk, kellele peetakse jahti 1. septembrist 28. veebruarini, küll on aga püsielupaigana kaitse all enam kui 10 urusuudmega mägra urulinnakud, kus urujaht mägrale on keelatud.

Ruhnu metskits sureb välja
Kui mägra arvukus Saaremaal kasvab, siis näiteks Ruhnu saarel on juba aastaid täheldatud metskitse arvukuse langust. Ruhnus peaaegu puudub 1960. aastatel saarele toodud metskitse juurdekasv.

“Ega praegugi ole põhjused päris selged,” tõdes Kaarel Roht. Üheks põhjuseks võib tema sõnul olla inbriiding ehk sugulastevaheline sigimine, samas võib teine põhjus olla rebane, kellel pole rikkalikku toidulauda. Ja üksikud kitsetalled kõlbavad Ruhnu reinuvadereile roaks ülihästi.

“Kindlasti annab siin midagi ära teha, rebaseid küttida, aga saar on küllaltki suur, metsane ning tulemused pole vastanud ootustele,” tähendas Kaarel Roht. Saarele on viidud vere värskendamiseks ka mõned metskitsed, kuid stressiõrna looma viimine saarele on küllaltki komplitseeritud.

Saaremaal kütiti mullu ka tähelepanuväärselt suur osa (140st 78) Eestis jahitud punahirvedest. Loenduse andmeil elavad Saaremaal pooled Eesti punahirvedest, kuid Kaarel Rohti kinnitusel suureneb aastast aastasse nende arvukus Lõuna-Eestis ja seda Lätist tulnud loomade arvel.

“Loendusandmeid vaadates esineb meil punahirvi peale Hiiu- ja Saaremaa veel Lääne-Virumaal (taasasustatud 80. aastate keskel), Pärnu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal,” sõnas Kaarel Roht. Seetõttu pole vaja üritada neid taasasustada, vaid tõenäoliselt laiendavad nad oma leviala ilma inimese abita.

“Pealegi on hirve ja põdra vahel terav konkurents, mis võib viia põdra kui rahulikuma liigi väljatõrjumiseni,” nentis Kaarel Roht. Põtra kütiti eelmisel aastal kõikides maakondades suhteliselt tasavägiselt.

Vaja poole rohkem kütte
Sama lugu on metssigadega, keda põllumeeste arust, hoolimata suurest küttimisest, nii Saare- kui Muhumaal üleliia palju on. Saaremaal lasti mullu üle 2000 metssea.

Kaarel Rohti sõnul on senise küttimise tagajärjel seiskunud metssigade arvukuse tõus, kuid selle madalamale tasemele viimiseks on vaja jätkata keskkonnateenistuse kavandatut ning küttida lastavast kogusest vähemalt 10–15% emiseid ning reguleerida metssigade lisasöötmist.

“Saaremaa metssigade küttimist aitaks suurendada jahimeeste arvu kahekordistamine,” ütles Roht.

Allikas: ajaleht Meie Maa 25.04.2007.