Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Märgalade taastamine aitab vähendada kliimamuutusi ja suurendada elurikkust (2022-02-02 09:44:37)


Viru raba. Foto: Leevi Krumm

Tänase ülemaailmse märgalade päeva märksõnaks on üleskutse tegutsemisele. Eesti on viimase kümne aasta jooksul tegelenud aktiivselt märgalade looduslikkuse taastamisega.

Eestis on kuivendatud sood üheks olulisemaks kasvuhoonegaaside tekitajaks, kuid paljude soode puhul on võimalik taastamistegevustega nende seisundit parandada, et turvas seal uuesti moodustuma ja süsinikku siduma hakkaks.

Keskkonnaminister Erki Savisaar ütles, et kõiki kuivendatud metsi või põllumaid siiski soodeks tagasi ei muudeta. "Esmajärjekorras keskendume rahvusvahelise tähtsusega aladele, milleks on rahvusvahelise Ramsari konventsiooni ja Natura 2000 aladele jäävate soode rikutud osad ning kõige lihtsamini ja mõistlike kulutustega taastatavad sood," selgitas ta. "Samuti oleme hinnanud, et taastamine mõjuks hästi nii elupaigale kui ka kaitstavatele liikidele.Keskkonnaministeeriumi haldusalas on üheteistkümne aasta jooksul soode taastamisel head tööd teinud Riigimetsa Majandamise Keskus."

Rikutud soode veere˛iimi taastamine on mujalgi edukalt käima läinud: kui looduskaitse arengukava aastani 2020 nägi ette vähemalt 10 000 ha rikutud sookoosluste seisundi parandamise ja vähemalt 1000 ha mahajäetud turbakaevandusalade korrastamise tagasi märgaladeks, siis praeguseks on need eesmärgid isegi ületatud.

"RMK on taastanud ligi 17 000 hektarit sooelupaiku, sh rohkem kui 1000 hektarit mahajäetud turbakaevandusaladel, ning tööde maht ei vähene ka järgnevatel aastatel," lausus RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv.

Kohvi sõnul on suurimad sood, kus kuivenduskraave suletud ja muid niiskusre˛iimi tagasipööramiseks tarvilikke töid tehtud, näiteks Kikepera ja Tolkuse Pärnumaal, Sirtsi Virumaal ja Rubina Valgamaal. Praegu on tööd käimas muuhulgas Ess-soos Võrumaal ja Nigula rabas Pärnumaal ning Visja madalsoos Raplamaal. Tänavu on plaanis alustada taastamistöid Puhatu soostikus Ida-Virumaal, Parika rabas Viljandimaal, Jalase soos Raplamaal ja Laiküla soos Läänemaal.

Soode veere˛iimi taastamiseks on RMK kasutanud peamiselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi raha. Looduskaitsesse suunatavast Euroopa Liidu struktuuritoetusest oleme aastatel 2014-2020 kasutanud 9346 ha soode taastamiseks ca 4,8 miljonit eurot. Lisaks teeb RMK mahajäetud turbatootmisalade looduslikkuse taastamistöid 2000 hektaril ca 3,1 miljonit euro eest. Nendele summadele lisandub RMK oma panus. Soode taastamiseks on ellu viidud ka suuremahulisi LIFE-projekte Eestimaa Looduse Fondi ja Tallinna Ülikooli eestvedamisel.

Suur nõudlus kvaliteetse aiandusturba järele hoiab jätkuvalt töös turbamaardlaid. Praegu on Eestis 128 toimivat turbakaevandusala, kus load kehtivad 2050. aastani. Igal aastal kaevandatakse 400-900 tuhat tonni turvast, mida kasutatakse peamiselt taimekasvatuses. Selleks, et turbakaevandamine elurikkust ei kahjustaks, on keskkonnaministri määrusega kinnitatud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjad. Väljaspool neid nimekirju olevaid alasid on turbakaevandamine keelatud. Praegu kuulub sellesse nimekirja ca 150 000 ha kuivendatud turbamaid, kuid see ei tähenda automaatset kaevandusluba, loa andmisele eelneb põhjalik mõjude hindamine.

Eestis on praegu kaitse all pisut rohkem kui pooled meie looduslikuna säilinud sood.

 

Allikas: Keskkonnaministeeriumi ja RMK 02.02.2022 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.